Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2010/04/25/355318t1hc74f.jpg)
Halliste jõe ääres Kõllu talu maadel lookleb Halliste jõgi, mis läinud nädalal oli veel nii kõrge veega, et kanuulised kihutasid joonelt sauna eest läbi. Lumevabadel kõrgematel kohtadel on aga maa sedavõrd tahenenud, et nelja-aastase Tõnis Hendriku vanaema Rista Tiit askeldab rehaga õues. Tõmbab tärkamata rohuribalt prahti kokku ja ütleb, et hoiab selle töö kõrvalt lapselapsel silma peal. Poiss on vahepeal jooksnud metsa äärde puid lõhkuva vanaisa juurde ja püüab agaralt teda aidata.
"Mis see Kanaküla on? Üks vanainimeste küla," toetab Rista ennast maja puutrepile. "Mina tulin siia töölesuunamisega, metskonda. Ligi 30 aastat olin metsaülem, üle 7000 hektari oli korraldada, 1999 likvideeriti palju metskondi, meie oma samuti."
Rista ei jäänud istuma, vaid võttis kuulda soovitust ja hakkas külakeskuses raamatuid laenutama. Raamatuid toodi autoga 12 kilomeetri kauguselt Allikukivilt. Siis võttis agar naine kätte ja hakkas valla palgalisena külakeskuse eest hoolitsema, kütma-koristama ja väljakuulutatud ajal uksi lahti hoidma. Õpetas ümberkaudseid, kuidas internetis pangaga suhelda ja ülekandeid teha, sest lähim pangakontor asub Viljandis, 35 kilomeetri taga. Sellest aastast korraldati vallas külakeskuste töö ringi.