Koolilõpetajad suudavad arutleda igal teemal

Tõstamaa keskkooli 14 abiturienti kirjutas 2010. aasta kevadel kirjandit mõisahoone stiilses saalis. Foto: Toomas Mitt

Laupäeval esimese riigieksamina kirjandit kirjutanud abiturientidele läheb kõige enam korda isiklik ja kordumatu õnn, samuti otsivad noored oma kohta ühiskonnas.

Kõige arvukamalt oli lõpukirjandi kirjutajaid Pärnu Koidula gümnaasiumis, kus 127 abiturienti vallutas seitse klassiruumi.

Kooli õppealajuhataja Maia Ermi ütlust mööda jäid noored teemavalikuga rahule. Kirjutati kõigil teemadel, kuid enim valiti esimest ja kümnendat, ühiskonna ja õnne teemat. Õppealajuhataja kõrvu kostis nurinat, et polnud nn rohelist teemat.

Hansagümnaasium tsiteeris Veidemanni

Hansagümnaasiumi 103 õpilast kogunesid direktor Silja Kikerpilli jutu järgi kooli varakult ja võtsid tööd tõsiselt. Eelistatuim teema oli Hansagümnaasiumiski esimene, ühiskonnast kui noorsoo väärtuste kujundajast kirjutas kokku veerandsada õpilast.

Populaarsed olid veel 4. ja 7. Konrad Adenaueri tsitaat oli inspireerinud kõige vähem kirjutajaid, vaid kahte.

Paljudes lõpukirjandites võis Kikerpilli sõnade järgi lugeda möödunud nädalal koolis toimunud õpilaskonverentsil kõlanud mõtteid, korduvalt oli tsiteeritud näiteks publitsist Rein Veidemanni, kes konverentsil üles astus.

Sütevaka humanitaargümnaasiumis läks kirjatöö tavapäraselt hästi, arvas direktor Andres Laanemets. “Kõik teemad olid kirjutatavad ja isegi jahedam ilm soosis mõttetööd,” ütles ta. Õnne ja ühiskonna üle arutlesid sütevakalasedki kõige rohkem, kuid märgatavamat huvi oli tekitanud ka Hermann Hesse. Ühtekokku oli kirjandit kirjutamas 64 humanitaargümnaasiumi abiturienti.

Raeküla gümnaasiumi viimased 28 lõpetajat kirjutasid õppealajuhataja Agita Keerdi teatel nii spordist kui õnnest, haridusest ja ühiskonna probleemidest.

Ühisgümnaasiumis tegi eksamit 104 lõpetajat. “Meil on palju romantikuid,” iseloomustas õppealajuhataja Elve Otsalt oma kooli õpilasi, kui selgus, et õnnest oli kirjutatud 29 ja teemal “Argipäev vajab muinasjutte” 17 kirjandit.

Otsaltile tegi rõõmu, et 14 õpilast oli kirjutanud teemal “Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses”, sest sel teemal kirjutamine eeldab lugemust. Ent ajalooga seotud teema äratas huvi vaid neljas.

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis oli kirjandit kirjutamas 80 noort inimest. Igaühe kordumatu õnn, haridus ning teaduse ja tehnika areng inimese maailmapildi mõjutajana olid valdkonnad, mis kooli direktori Karin Kurvitsa sõnutsi PTG kasvandike mõtted jooksma panid. Vastupidiselt ühisgümnaasiumile ei pakkunud aga kirjanduse tundmisel põhinev teema huvi kellelegi.

Täiskasvanute gümnaasium oli küll valmis lubama eksamit tegema tulnud kahel noorel emal kirjutamise vahepeal oma rinnalast toita, kuid lapsed magasid pika rahuliku une ega nõudnud emade tähelepanu.

Kirjutatakse läbiarutatud teemadel

Vändra gümnaasiumi lõpetajate mõtted pani liikuma hariduse teema. Kooli direktor Peeter Putk arvas teadvat, miks. “Palju sõltub sellest, millistel teemadel on tundides arutletud, meil oli ettevalmistusperioodil haridusest väga palju juttu,” põhjendas ta.

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Marika Härmi 21 õpilasest viis kirjutas sellest, kuidas teaduse ja tehnika areng inimese maailmapilti on muutnud. “Lõpetajad valmistusid keskkonna teemaks ja küllap oli see kõige lähedasem valik,” pakkus Härm. Kaks teemat – 2. ja 8. – jäid puutumata.

Tõstamaa keskkooli 14 õpilasest seitse valis õnne teema. Õppealajuhataja Lya Vesiku seletuse kohaselt olid tänavused abituriendid juba sügisel rääkinud, et tahavad kirjutada eneseanalüüsi valdkonda puudutavatel teemadel. Sinna kanti läksid ülejäänud valikudki.