Piret Lõuk: Ajalugu on silma alt peidus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Ants Liigus

Kas teate, et Eestis on registreeritud üle 27 000 kultuurimälestise? Registreerimata on neid veel rohkem. Neid on metsas ja meres, madalal ja kõrgel, külas ja linnas, põllul ja padrikus. Miks me neid pidevalt ei kohta, miks nad silma ei torka?


Põhjusi on mitu. Esiteks, mõnda neist me ei oska erilises kultuuriväärtuses kahtlustadagi. On ju lagunev talu või mõisavare alati siin olnud, meie silm selle ilu ja omapäraga nii harjunud, et ei oska enam hinnata.



Paraku on mõni objekt end nii ära peitnud, et väärtuslik ja ajalooline pool ei paista välja. Näiteks on hulk märgistamata kultus- ja ohvrikive võssa kasvanud. Kui kivid oleksid märgistatud, ehk niidaks keegi nende ümbrusegi ära. Märgistatud hiiest ei mindaks oksi vaasi murdma. Kodulähedasest muistsest matmispaigast teaksime ehk rohkem, kui selgitusi ja viitasid senisest rohkem oleks.



Ajalugu on põnev, oma juurteni viiv. Eriti lähedale tuleb see meile siis, kui saame seda oma silmaga vaadata ja käega katsuda. Teha mälestiste taasavastamise kaudu reisi lähiajalukku või hoopis paljude aastasadade taha.



Kas teate, et iga neljas muinsuskaitsealune ehitis on otseses hävimisohus? Need hooned ei oota enam aastaid, neid peab aitama kohe! Senine kogemus muinsuskaitsetalgutel on näidanud, et inimesed hoolivad oma kodu- ja ajaloost.



Mida rohkem inimesed oma ajaloost hoolivad, seda paremini nad seda hoiavad, mida rohkem oma kultuuriväärtusi märkavad, seda rohkem neist teavad. Eks ole nii, et tundes paremini oma ühist kultuuri ja ajalugu, oskame aina paremini mõista ja hoida teineteistki. Tulge 1. mail oma rahva looga tutvuma ja enda juuri taasavastama!

Märksõnad

Tagasi üles