Liblika lasteaia lapsed külastasid Kurgjat

Liblika tänava lasteaia lapsed küpsetasid Kurgja talumuuseumis kaerahelbeküpsiseid. Foto: Erakogu

Leivanädala sissejuhatuseks käisid Pärnu Liblika tänava lasteaia lapsed Kurgja talumuuseumis ja võtsid osa programmist „Eesti toidu aastaring talus“, mis tutvustas toidu teekonda lauale.

Kui olime Kurgjale jõudnud, alustasime ringkäiku veskist. Põnevust pakkus vanade esemete uurimine, igast nurgast kostis küsimus „Mis asi see on?“. Lapsed kuulasid huviga, milleks kasutati vanasti sirpi, kooti, kuidas peksti reht, eraldati terad aganatest ja jahvatati jahu. Veskist saadud teadmisi saime hiljem kasutada lasteaia leivanädalal.

Kuna taludes kasvatati vanasti peale vilja koduloomi, nägime hobuseid, veiseid, jäneseid ja mitmesuguseid kodulinde ning arutlesime, mida sai talurahvas neilt loomadelt oma toidulauale ja riidevakka. Pikka aega seisid lapsed hobusekopli ääres ja imetlesid neid väärikaid talurahva abimehi. Elevust pakkus vanaaja riiete vaatlemine ning viiskude ja pastelde uurimine.

Loomade juurest jätkus meie retk rehetuppa, kus kuulasime, mida pereema vanasti perele toidulauale pani ja milliseid töövahendeid söögitegemiseks kasutas. Saime omal käel proovida, kui palju energiat tuleb kulutada koorest või kokku löömiseks. Kaeraküpsiste valmistamine oli väga meeldiv tegevus nii lastele kui õpetajatele. Meile räägiti, et talurahvas ei nurisenud kunagi toidu üle ja söögilauas ei tohtinud rääkida. Söömist alustades sooviti alati „Jätku leiba!“.

Päeva Kurgja talumuuseumis lõpetas ühine eine vanaaegsete pikkade laudade ääres istudes. Iga laudkond valis peremehe, perenaise ja abilised, ülejäänud olid perelapsed. Tore oli vaadata, kuidas uhke kaabuga peremees ja rätiku ning põllega perenaine laua otsas oma „perele“ toitu jagasid. Sõime savikaussidest ühepajatoitu, millel oli vahva nimi „Sõbrad potis“, näksisime endavalmistatud kaeraküpsiseid ja rüüpasime savikruusidest mahla peale. See oli vahva reis ajas tagasi ja loodetavasti tekitas lastes suuremat austust toidu vastu.