Torm kohtunikuks, endine linnaaednik seljatas poliitiku

Vanapargis tormiga murdunud puu. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Eeldatavasti on ka kõige kitsarinnalisemale inimesele saanud selgeks tõsiasi, kui edelast üle Liivi lahe tuleb tõsine torm, läheb Pärnul haprasti.

Nägime seda 2005. aasta jaanuaris, nägime seda ka ööl vastu teisipäeva. Kui jaanuaritorm kohutas pärnakaid uputusega, siis teisipäevane torm muutis Pärnu pargid raielankideks.

Lõhutud puud Vanapargis, rannas, Vallikäärus. Kes teab, mitu tihumeetrit madalakvaliteetseid ahjupuid linn selle suuroperatsiooni käigus sai.

Probleem on siin laiem. Aastaid tagasi soovis endine linnaaednik maastikuarhitektuuri õppinud Kristiina Kupper Vanapargi alleel vanad ja haiged puud välja vahetada. Istikudki osteti. Kuid siis tuli Mark Soosaar.

Soosaar, protestija ja aatemees, kes Pärnu Postimehe arvamusloos "Pühast pärnapuust ja austusest"  väitis 2011. aasta 25. jaanuaril, et ta on dendroloogias iseõppija. Veelgi varem algatas Soosaar liikumise Vanapargi puude asendamise vastu. Ta selgitas pärnakatele, et puud on ajaloolised ja elujõulised ning üldse mujal Euroopas on pärnad väga pikaealised.

Nii kooliharidust saanud linnaaednik, kui ka iseõppinud aatemees kemplesid omavahel tõe leidmisel, tuues kilbile erinevate ekspertide arvamused. Viimaks võitis iseõppinu ja tellitud noored puud isutati mujale ning park jäeti rahule.

Seevastu pole parki rahule jätnud erinevate tormide järel saemehed. Esialgu koristati tuulepuhangutes varisenud oksi. Jämedaid... Nüüd, pärast viimast tormi koristatakse puid ja pargid sarnanevad tõesti rohkem raielangile, kui vaba aja veetmise kohale.

Kas härra Soosaar oleks nii lahke ja selgitaks, kes olid need puude head seisukorda kinnitanud eksperdid? Iseõppinud ja selle üle uhkust tundva dendroloogina ei tohiks see ju raske olla. Äkki on meil kliimaolud järsult muutunud? Või on iseõppimisel ja kooliharidusel siiski vahe?