Demokraatiat kiitev ja seda teistele õpetav maailm on hämmingus, sest leidis kinnitust, et end maailma esidemokraatiaks pidav riik nuhib isegi oma kõige ustavamate liitlaste järel ja pääsu pole kellelgi, olgu selleks reakodanik või president. Justkui polekski olemas seadusi riikide suveräänsuse austamisest, inimõigusi jmt.
Tellijale
Kommentaar: Pealtkuulamise painet jagub kauaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd, kus on selgunud, et USA alustas oma liitlaste pealtkuulamist vähemalt 2002. aastal (seni kaugeim nimetatud aastaarv), meenub asjatundjatele kindlasti kohe tõik, et just siis – Afganistanis juba raskustes olles, kuid iga hinna eest uut sõda Iraagis soovides – teatas USA lahkumisest rahvusvahelisest kriminaalkohtust ja hakkas teistelt riikidelt nõudma kahepoolseid lepinguid, mis vältinuks sõjakuritegusid toime pannud USA sõdurite minekut rahvusvahelise kohtumõistmise kätte.