Ukuaru peremees täitis raiesmiku puuslikutega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Mind kisub lihtsalt sellise koha peale elama, on mõningaid, kes tahavad inimestest eemal olla,” räägib teekannu tulele sättides Ukuaru talu peremees Urmas Osula, kes teenib leiva lauale RMK Vändra metskonna metsakorraldajana. Puuslike pargi rajas kunstiandega mees lageraielangile, see on tema diplomitöö Non Grata lõpetamisel.
“Mind kisub lihtsalt sellise koha peale elama, on mõningaid, kes tahavad inimestest eemal olla,” räägib teekannu tulele sättides Ukuaru talu peremees Urmas Osula, kes teenib leiva lauale RMK Vändra metskonna metsakorraldajana. Puuslike pargi rajas kunstiandega mees lageraielangile, see on tema diplomitöö Non Grata lõpetamisel. Foto: Urmas Luik

Pööraverest mööda uut teekatet sahinal läbisõitjale jääb mulje, et siin pole kedagi ega midagi enamat kui tohutud varemed, park, bussipeatus ja teine teisel pool otsas silt, mis ütleb, kust maalt küla lõpeb või algab.

Halinga vallavanema Ülle Vapperi saadetud spikri järgi on aga tegemist sedavõrd huvitava maakohaga ja nii tegusate inimestega, et sinna, Pärnust ligi 40 kilomeetri kaugusele, tuleb oma silmaga vaatama ja kõrvaga kuulama minna.

Kuigi elanikke on selles külas vaid 19, seega vähem kui mõnes korrusmajas trepikoja kohta, ei jõua ega saagi me kõigile neile tere ütelda, sest noorem rahvas teenib leiba kodust kaugemal. Aga nii nagu eelmised “Külalood” sellest vallast Vee, Kaelase ja Maima kohta, toob seegi tutvus lugejale lähemale paigatruude inimeste mõtted.

Märksõnad

Tagasi üles