Avastaja põrnikaga uurimusliku õppe radadel

Pärnu põrnikate tuur 2013. Foto: Erakogu

Pärnus on üle kümne aasta aktiivselt rakendatud uurimuslikku õpet, mis on süstematiseeritud meetod millegi teada saamiseks katsete, vaatluste, võrdlemiste ja mõõtmiste abil. Avastuslik õppeviis suunab last küsimuste abil ja juhendamise varal võimalikult iseseisvale teadmiste hankimisele ja arusaamisega õppimisele. Laps on aktiivne osaleja, kes tunneb rõõmu tegutsemisest käelise tegevuse kaudu.

Lasteaedades rakendatakse peamiselt nelja teemat: 5–6aastased avastavad meeli ja värvusi, 6–7aastased uurivad ilma ja mõõte.

Alates 2006. aastast tegutseb Pärnus lasteaiaõpetajate uurimusliku õppe ühendus, mille aktiivi kuuluvad suunatud uurimusliku õppe pikaajalised rakendajad, meetodi propageerijad ja koolitajad. Peale koolitamise ja kogemuste jagamise on ilmunud mitmed samateemalised väljaanded. Aktiiv toetab ja nõustab kogemuspäevade kaudu Pärnu linna ja maakonna praktiseerivaid õpetajaid. Kui varem oli prioriteediks teemade tutvustamine, siis viimastel aastatel on olnud peamiseks küsimuseks uurimusliku õppe lõimimine õppekavaga.

Koostöös Tartu Ülikooli projektiga „Avastustee“ korraldati eelmisel õppeaastal üle-eestiline maskotikonkurss mängulise tegelase leidmiseks. Konkursil osales 76 tööd kogu riigist. Maskotte oli kõigil vaatajatel võimalus hinnata nii veebipõhiselt kui näitusel Pärnu Port Arturi kaubanduskeskuses. Valituks osutus Pärnu Pillerpalli lasteaia vanemõpetaja Jaanika Sirpi loodud Avastaja põrnikas.

Sellel aastal tekkis ühenduse aktiivil mõte „elavdada“ maskotiks valitud tegelane. Kuna linnal täitus 175 aastat kuurordi pärandit, otsustati uurimuslik õpe ja mänguline tegelane ühendada Eesti ja kodulinn Pärnu teemaga. Aktiivi liikmete Margarita Kase ja Silja Kauri sulest valminud luuletus „Põrnikast sai pärnakas“ oli peamine inspiratsiooniallikas lastelavastuse loomiseks. Idee tutvustada Avastaja põrnikat lastele tuli aktiivi liikmelt Kaidi Truusilt; koostöös ühenduse liikmetega mõeldi välja süžee, luuletus muudeti lihtsate liigutuste ja eesti rahvalaulu „Veere, värten, vurinaga“ abil laulumänguks.

Luuletus AVASTAJA PÕRNIKAS

Avastaja põrnikas

võttis tiivad selga,

lendas üle Eestimaa,

jõudis Pärnu linna.

Põrnikas, põrnikas,

põrnikast saab pärnakas.

Vanad pargid, promenaad,

muul ja jahisadam –

see on suvepealinn

pikki aastaid juba.

Põrnikas, põrnikas,

põrnikast saab pärnakas.

Suvel rannas elevant

jalad liivas, vees on lont,

lapsed temal lustivad,

rõõmu sellest tunnevad.

Põrnikas, põrnikas,

põrnikast saab pärnakas.

Koidulaulik sündis siin,

Valgre viise loonud.

Tugev on ka spordiliin –

sõudjad kuulsust toonud.

Põrnikas, põrnikas,

põrnikast saab pärnakas.

Avastaja põrnikas

vaatas, kuulas, arutas.

Sõpradega otsustas –

olen ka nüüd pärnakas.

Põrnikas, põrnikas,

põrnikast saab pärnakas.

Lavastusmängu eesmärgiks seati kodulinna tutvustamine, Avastaja põrnika laste igapäevaellu toomine ja avastusõppe teemade mänguline rakendamine. Tegelasteks said kuurordielevant ja vastavalt uurimusliku õppe teemadele meelte-, värvi-, ilma- ja mõõdupõrnikas. Suvel randa paigaldatud elevant tutvustas koos lastega Avastaja põrnikatele Eestimaad, Pärnu linna. Põrnikad avastasid linna uurimusliku õppe teemade kaudu. Lavastuses said kaasa lüüa kõik ühenduse liikmed ja kontaktisikud.

Oktoobrikuu jooksul külastati Pärnu linna 12 lasteaeda, kus sellel õppeaastal juba rakendatakse või planeeritakse ellu viia uurimusliku õppe teemasid. Põrnikate näidendit vaatas kokku 250 last, etendust mängiti 14 korral. Igasse lasteaeda kingiti maskotiks omavalmistatud Avastaja põrnikas. Lasteaedade lapsed ja õpetajad andsid tagasisidet nähtud etenduse kohta.

Õpetajate mõtted:

•    Kui varem said koolitust õpetajad, siis nüüd oli lastel võimalus vahetult näha ja kuulda, mida uurimuslik õpe tähendab (Liblika tänava lasteaed);  

•    selline külaskäik motiveerib kindlasti õpetajaid teemaga tegelema (lasteaed Pöialpoiss);

•    näidendi vaatamine tuli kindlasti kasuks uuele rakendajale, pakutud olid head lõimimisvõimalused (Mai lasteaed);

•    hea idee seostada uurimusliku õppe teemat Pärnuga, tutvustada Pärnu linna ja kuurordielevanti (lasteaed Trall),

•    etendus oli eakohane, mänguline, lapsed said kõiges kaasa teha (lasteaed Pillerpall);

•    sellise ürituse kaudu saab lastele uurimusliku õppe tutvustamist huvitavamaks ja selgemaks muuta, lapsed said juba ette teadmisi, et kõik, mis neid ees ootab, on huvitav (Raeküla lasteaed);

•    oli meeldiv, et kaasati lapsi ning nad said ise osaleda ja laulda laulumängus; tore üllatus oli väikese põrnika kinkimine rühma, mida kasutame oma tegevustes (Ülejõe lasteaed);

•    hästi läbimõeldud, kaasahaarav, tore ettevõtmine, mis motiveerib uurimuslikku õpet rakendama (lasteaed Päikesejänku);

•    üritus oli sissejuhatus uurimusliku õppe juurde; tegevustes tulevad lastele põrnikad meelde ja nad samastavad end nendega (Kadri tänava lasteaed);

•    lastele meeldis eriti laulumäng ning korkide abil gruppidesse jagunemine (Kastani lasteaed);

•    meeldis, et igal põrnikal oli oma valdkonna vahend kaasas (Tammsaare lasteaed);

•    toredasti jäi meelde, et Pärnus elavaid inimesi kutsutakse pärnakateks ja Pärnu on pärnade linn (Männipargi lasteaed).

Laste mõtted:

•    Elevandi kohta: Elevant oli selline rändaja tüüp vist. Mulle meeldis see, mis elevandil kaelas rippus. Seal oli elevant, kelle peal sai suvel rannas sõita. Ta tuli meile külla sellepärast, et lapsi lõbustada. Rannaelevant rääkis, et rannas on külm ja sellepärast ta rannas enam pole. Seal oli üks elevants, ta laulis. Elevant ütles, et tema tuli randa puhkama, sest linnapea saatis, et lastel oleks lõbus tema peal hullata. Kuurordielevant ütles, et siin linnas elavaid inimesi ja lapsi kutsutakse pärnakateks. Elevant tahab sooja, siis lapsed lasevad liugu.

•    Meeltepõrnika kohta: Minu koer Bruno nuusib ka nii, nagu üks põrnikas tegi. Üks tahtis kogu aeg katsuda ja nuusutada ja tema tundis ka kõige enne magusat lõhna. Ühel põrnikal oli luup ja tema uuris kõike asju kogu aeg.

•    Ilmapõrnika kohta: Ilmapõrnikas näeb ja teab, kui vihma tuleb, tema käest peame küsima. Ilmapõrnikas mõõtis ilma ja ütles, et siin on jahedam, kui nende kodus. Üks oli tuulepõrnikas, kes mõõtis kust poolt seda külma tuleb. Päikesepõrnikas mõõtis kuumust.

•    Värvipõrnika kohta: Üks põrnikas oli pintsli ja värvialusega, tema värvis. Värvipõrnikas sahistas korkidega, et oleks hea meel, et saaks korjata, et must läheb musta juurde ja kollane kollase juurde. Värvipõrnikas õpetas värvima, et pintsel oleks ilusasti käes ja ei võta liiga palju värvi ega vett.

•    Mõõdupõrnika kohta: Üks põrnikas mõõtis kogu aeg, kes on pikem laps. Mulle meeldis kõige rohkem see põrnikas, kes mõõtis, sest ma ka mõõdan kogu aeg. Mõõdupõrnikas õpetas mõõtmist, ilmapõrnikas õpetas ilma vaatlema nii, et vaatad sinnapoole, siis vaatad sinnapoole ja näed pilvi.

•    Kõigi põrnikate kohta: Need olid Pärnu linna põrnikad, neid oli kokku neli. Põrnikatel olid A-tähed kõhu peal ja kaasas oli igaühel oma hobi. Meeldis põrnikate käest teada saada, kes need avastajad üldse on. Ja meeldis see, et nad kinkisid meile enda moodi põrnika, kes oli nendega väga sarnane ja ilus. Põrnikad uurisid loodust, mõõtsid asju, näiteks tooli ja ennast, vaatasid, mis poisil ja tüdrukul erinevat on. Põrnikad söövad lehti ka.  

Etendus lõppes üleskutsega lastele ja õpetajatele, et nad koos osaleksid kevadel toimuval näitusel „Kuidas ma Avastaja põrnikaga õpin ja avastan“.

Lasteaedade tagasisidele toetudes saab loota, et Avastaja põrnikate külaskäik motiveerib õpetajaid rakendama uurimusliku õppe teemasid ja aitab kaasa laste huvi äratamisele avastamata avastuste avarustes.

Teksti koostasid Pärnu lasteaia õpetajate uurimusliku õppe ühenduse aktiivi liikmed Kaidi Truus (Mai lasteaia vanemõpetaja), Margarita Kask (Mai lasteaia õpetaja-metoodik), Silja Kaur (Mai lasteaia õpetaja-metoodik); uurimusliku õppe ühenduse juht Halliki Tammiste (Pillerpalli lasteaia õppealajuhataja)