Kristiina Ojuland: Peeglisse vaatamisest

Kristiina Ojuland. Foto: PP

Riigikontrolli aastaraportit ei saa pidada pelgalt filosoofiliseks väljaandeks, sest riigikontrolör Alar Karisel ei ole teist valikut kui rääkida elust Eestis nii, nagu see pealtnäha edukate numbrite taga tegelikult on. Olulised näitajad justkui viitavad, et majandus on taastunud ja sissetulekud suurenenud, kuid igapäevaelus ei tunneta seda ei tööinimesed ega pensionärid. Midagi on sellel pildil valesti.

Hinnatõus tuleks statistikaameti andmeid usaldades siduda elektri, soojusenergia ja kütte kallinemisega. Oluliselt on kerkinud mootorikütuse, toidu ja mittealkohoolsete jookide hind. Enam kui kümnes maakonnas on rahvaarv kahanenud üle kümne protsendi ja siseränne ei toimu mitte maakonnakeskuste vahel, vaid minnakse peamiselt siiski Tallinna või Tartusse.

Välismaal elavate, õppivate või töötavate makse maksvate kodanike arv jõuab peagi saja tuhandeni. Asustustihedust ilmestav graafik näitab halastamatult, et Eesti on tühjem kui kunagi varem. Samuti vanem kui kunagi eales. Tumedates toonides polnud aga mitte üksnes riigikontrolli aastaraport. ÜRO rahvastikufondi iga-aastane raport hoiatab meid demograafilise kriisi eest.