Jürgen Ligi: Me ei tohiks ise oma elu süsimustaks värvida

Jürgen Ligi. Foto: PP

Mind on intervjueerinud küllap üle saja ajakirjaniku kümnetest riikidest, aga vaid ühe puhul pidin paluma suhelda sõbralikumalt, sest ta hoiak hakkas segama. Kokkuvõttes tegi too mees, Peeter Raidla, hea loo. Tema seekordne kommentaar (vt Peeter Raidla, “Ülbe minister”, PP 12.11) nii hea ei olnud.

Ühe korraga jõudis autor nimetada mind ajuvabaks, ülbeks, alavääristavaks ja ammendunuks, pisitorked peale selle, aga ei tabanud sisuga ikka märki. Ammendumisest rääkija ise on sama tööd teinud palju kauem, kui mina olnud erinevates rollides riigikogus ja valitsuses, aga ma ei ütleks “ammendunud” tema kohta kunagi.

Ülbuse ja alavääristamise tõestuseks toodi väide väite, et olen Postimehes ilmunud loos nimetanud riigikontrolli juhte seltsimeesteks. Lubatagu siis selgitada. Seltsimees oli loos vihjena sotsidele, keda Peeter Raidlagi ei nimeta mõttekaaslasteks, pärast nende valimisreklaami „me ei vaja välismaiseid kiidukõnesid“ nimetamist.