Kutsikate nullklassis õpib peremees karja juhiks olemist

Loomaarst Aivi Org aitab kutsikate nullklassis peremehel mõista oma koera iseloomu ja jagab kasvatamiseks näpunäiteid. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Inimese meeleolu tõuseb mõnenädalast armast kutsikat nunnutades taevasse. Kas aga säärane hellitustega ülekülvamine on uuele pereliikmele samuti hea? Kuidas käituda kutsikaga, et ta suureks kasvanuna oma pererahva sõna kuulaks?

Neile ja veel kümnetele kutsika tervist ning käitumist puudutavatele küsimustele võib oma vastse pereliikmega vastuseid otsima minna kutsikate nullklassi. See tegutseb neljapäevaõhtuti Pärnus Kenno loomakliinikus ja osalemise eest raha ei küsita.   

Kutsikate "klassijuhataja" loomaarst Aivi Org rääkis, et 14. elunädalani on kutsikas väga vastuvõtlik kõikvõimalikele mõjutustele. Et väiksest karvakerast ei kasvaks arglik või hoopis agressiivne loom, tuleb teda õpetada maailma usaldama: tutvustada talle võimalikult paljusid inimesi, loomi, olukordi, lõhnu ja helisid.

Kolme esimese elukuuga kujunevad välja koera isiksuse põhijooned ja hilisem kasvatustöö on keeruline, paljudele lausa üle jõu käiv.

Nii olekski hea, kui 4.-14. nädalase kutsika omanikud käiksid vähemalt korra kutsikate nullklassis. "Me näeme ära, kas loom on tundliku närvikavaga, kas ta on arg, agressiivne või tasakaalukas, ja saame anda soovitusi tema kasvatamiseks," selgitas Org.

Koer vajab liidrit

Inimesed astuvad tihti ämbrisse sellega, et võtavad kutsikaid kui oma lapsi, aga pisikesele loomale pole niisugune suhtumine sugugi hea.

"Koertel on sünnihetkest saati avatud nina, see on nende tähtsaim organ, millega nad loevad ööpäev läbi energiaid. Kui inimene valib pesakonnast kutsikat nunnutades oma armastust pakkudes, edastab ta kutsikale nõrka energiat," rääkis Org. "Kutsikat tuleb valida neutraalses meeleolus."

Inimene on ainus liik, kes võib valida ebakindla liidri ja teda järgida. Looduses loom nõrka liidrit ei tunnista. Just seepärast ongi ülioluline teada reegleid, et koer saaks tulla uude karja kui alamliige, mitte kui liider.

"Kui me oma armastuse pakkumisega jätame tugeva liidri koha tühjaks, peab mõnenädalane kutsikas hakkama ise seda täitma. On ju inimene andnud talle selle kohustuse," tõdes Org. "Paraku kutsikas sellega ülesandega toime ei tule. Inimene aga ei saagi aru, kui raskesse olukorda ta kutsika pannud on. Üliväike protsent koeri sünnib liidriks, valdav osa sünnib järgijaks."

Kutsikakoolis saab peremees teada, missugune on tema looma iseloom ja kuidas teda juhtida. "Kui me pakume ainult armastust, siis koer küll armastab meid, kuid ei aktsepteeri meid ega allu meile, vaid kehtestab oma reeglid," rõhutas Org.

Mida vältida?

Tihti võtavad vanemad kutsika lapsele. Paraku on laps nõrga energia kandja. Kui kutsikas tuleb perre, teeb ta esimeste päevadega selgeks, kes kannab nõrka, kes tugevat energiat. Endast nõrgemale koer alluda ei taha.

Kui koer jookseb mööda ja lükkab lapse pikali, on see märk, et loom arvab ennast olevat lapsest kõrgemal positsioonil. "Ema ja isa peavad oskama koera paika panna. Selleks on oma juhised, mida tasub teada," soovitas Org.

Ikka ja jälle võtab keegi kutsika ketikoeraks-majavalvuriks. Koer on looduse poolt programmeeritud liikuma ja lõhnu avastama. Päevas peab ta saama aktiivselt liikuda vähemalt 45 minutit. Nii ongi koera kettipanek halvim, mida inimene talle teha saab. Küll võib väikeses korteris suurt koera pidada, kui temaga küllaldaselt liigutakse.

Üks levinumaid vigu, mida peremehed teevad, on see, et kutsikal lubatakse närida oma käsi-jalgu. "Karja juhi jäsemed ei ole mitte kunagi närimiseks. See on tabu!" toonitas Org. "On lubamatu, et kutsikas tuleb inimese juurde tähelepanu nõudma. Karja juht ütleb, millal on mänguaeg."

Paljud koeraomanikud hoiavad toidukausi kogu aeg täidetud. Seegi on vale.

Enne kutsika majjatoomist tuleb kainelt kaaluda, millisest koeratõust (vaimu)jõud üle käiks. Oma päris esimeseks koeraks võiks valida näiteks cavalier king Charles'i spanjeli, kuldse või Labradori retriiveri või Berni Alpi karjakoera. Hea oleks valida emane koer, kes enamasti malbema loomuga. "Loomulikult on neidki tõuge vale kasvatusega võimalik ära rikkuda, kuid need pole agressiivse loomuga," märkis Org.

Kui tegu on krantsiga, oleks hea uurida vanemate tausta.