Pärnu akendes peegelduvad eri traditsioonid

Historitsistliku vanavene tüüpi kirikuhoone kaaraknad, ehitatud 20. sajandi algul. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kaks suve tagasi kõndisid Pärnu vanalinnas ja muinsuskaitsealuses ranna rajoonis, mida ka villade alana tuntakse, inimesed, kes vahtisid võõrastesse akendesse, pildistasid ja joonistasid neid ning tegid märkmeid.

Pärnu Postimeeski manitses sealseid majaomanikke ärevusse sattumast, kui keegi tänavalt nende akendesse piilub.

Tegu oli uurimistööga, mille eesmärk oli saada ülevaade Pärnu muinsuskaitsealal paiknevate hoonete akendest ja ustest.

Ülevaatest ja sellele järgnenud analüüsist selgus, missugused aknatüübid on Pärnu muinsuskaitsealale iseloomulikud, kui ajastutruud on aknad-uksed ja kui hästi säilinud.

Samuti selgitasid uurijad välja muinsuskaitselises ja arhitektuurilises mõttes Pärnu vanalinna ja kuurordirajooni kõige väärtuslikumad aknad.

Sagedamini esinevaid aknatüüpe uuriti elamukvartalite kaupa ning iga üksikobjekti kohta koostati inventeerimiskaart. Töö haaras 77 elamukvartalit mitmesaja majaga umbkaudu 136 hektaril.

Suure ettevõtmise tulemusena on valminud uurimistöö lõpparuanne, mille on koostanud muinsuskaitse ja restaureerimise spetsialistid Nele Hanson ja Benita Martsoo.

Pärnus enam levinud kolm aknatüüpi

Alljärgnevalt veame uurimuse lõpparuandes näpuga järge, kuid peatume ainult osal sellest. Jätame kõrvale uksed, mis Pärnus on samuti väga huvitavad, ning kirjutame ainult Pärnu muinsuskaitsealal enim levinud aknatüüpidest.

Samal ajal esineb kirjeldatud aknatüüpe Pärnus märksa laiemalt kui ainult mullusuvisel uurimisalal - vanalinnas ja villade piirkonnas.

Mitut Pärnule omast ajaloolist aknatüüpi või nende mõjutusi kohtab Papiniidu kandis, Ülejõel, Räämal, Slobodas.

Uurijad tuvastasid, et Pärnu vanalinna ja kuurordiala kõige levinum aknatüüp on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses kasutusel olnud aken, mida ajalooliselt on hakatud nimetama historitsistlikuks aknaks.

Historitsistlikule aknatüübile järgneb juugendstiil, mis tuli kasutusele 20. sajandi alguses ja mis ehitusstiilinagi on Pärnus armastatud, olgu näiteks või läinud sajandi alguses kerkinud Ammende villa, mis on linna arhitektuurne uhkus.

Kolmanda Pärnus levinud aknatüübina märgivad Hanson ja Martsoo funktsionalistlikku akent, mis tuli laialt kasutusele 1930. aastatest alates. Sel ajal andis Pärnu ehituskunstis tooni linnaarhitekt Olev Siinmaa maitse.  

Funktsionalism oli moes kogu maailmas või vähemalt Euroopas ning Pärnu nakatus sellest sedavõrd, et funkstiili kasutatakse tänapäevalgi ja kunstiprofessor Mart Kalm on Pärnut nimetanud isegi Eesti funktsionalismi pealinnaks.

Aga Pärnus leidub ka barokseid tiheda ruudustikuga aknaid, näiteks mitu maja Kuninga tänaval ja Eliisabeti kirik, ja neorenes-sanslikke aknaid, näiteks Rüütli 28.

Barokk valitses ehitusstiilina 16. sajandi keskpaigast 19. sajandi alguseni, renessanss veel varem, kuid neorenessanss mõjutas Pärnu ehituskunsti Rootsi ajal ja hiljemgi.         

Mõistagi ei ole vanade stiilsete hoonete aknad kõik pärit nende majade ehituse ajast, küllap on neid tulnud aja jooksul kohendada ja vahetadagi. Õnneks on omanikud paljudel juhtudel kinni pidanud akende algkujust ja jätnud maja välisilmele ajastutruuduse alles.  

Loodetavasti on tänapäeva majaomanikud vanade või uuema ajagi väärthoonete remontimisel niisama pieteeditundelised kui meie eelkäijad.

Historitsistlik aken

Historitsism ehituskunstis kõndis ajaliselt käsikäes hilisklassitsis-miga (1810-1880) ja need stiilid on omavahel ehituskunstis põimunud, seda tolleaegsete ja hilisemate Pärnu akendegi puhul.

Pärnus on historitsistlik, tihti hilisklassitsismi sugemetega aken väga levinud, selgub Hansoni ja Martsoo uurimuse lõpparuandest.

Historitsistliku akna põhitüüp koosneb kolmest ristkülikukujulisest raamist. Üks raam on piklikult kahe keskelt lahti käiva raami kohal. Kuid see Pärnus ja tema eeslinnades väga levinud akende ehitusstiil on klassifitseeritud Pärnule omase akna hilisemaks variandiks.

Seda aknatüüpi võib Pärnus vabalt kohata 20. sajandi algupoolel ehitatud elamute puhul ja hiljem kerkinutelgi.

Tundub, et pärnakas armastab akent, millel eraldi saab avada ülemise suure nelinurkse ruudu, ilma et peaks valla lükkama alumisi, külgaknaid.

Seevastu varasem seda laadi aknatüüp on Pärnus keerulisem, kus klassitsismi mõjutusel on akna alaosa jaotatud omakorda ruutudeks. Ajalooliselt on mõlema tüübi juurde kuulunud ilustused: profileeritud tuuleliist klotsidega, veelaud ja sepistatud nurgikud.

Hiljem ehitatud seda tüüpi aknad on muutunud aina detailivaesemaks, sepisnurgikud on välja vahetanud aknameistrite tisleriosavus nurkade tappimisel.

Hiljem on seda tüüpi akendele lisandunud üldpilti omakorda liigendav õhuaken, mis hügieeni kaalutlustel on väga otstarbekas.

Põnev on mõnel pool linnas kohata seda tüüpi ruudujaotusega plastaknaraamegi. Võimalik, et ruudujaotus on seal peale kleebitud, mitte raam.

Juugendlik aken

Juugend oli Pärnu arhitektuuris küllap niisama armastatud kui funktsionalism. Juugend alustas oma lühikest võidukäiku 20. sajandi alguses ja siis võeti laiemalt kasutusele juugendlik aknatüüp, mis pole Pärnust kuhugi kadunud hiljemgi.

Tegemist on aknaga, mille ülaosa on tihedalt jaotatud ruutudeks või väikesteks ristkülikuteks.

Juugendile omaseid aknaid leiab ranna rajooni villade alalt ja loomulikult Rüütli tänavalt.

Uurijad märkasid, et enamjaolt on nendel akendel samuti kasutatud detaile nagu historitsistlike akende puhul, kuid tihti on hiljem vahetatud juugendlikel akendel detailidest loobutud ja säilitatud vaid ajalooline aknajaotus.

Funktsionalistlik aken

Funktsionalistlikud aknad on eelnimetatud aknatüüpidega võrreldes ajalooliselt kõige nooremad, kuna funktsionalism tungis Pärnu linna jõuliselt alles 1930. aastatel. Ometi on funktsionalismis akendel arhitekti loomeprotsessis isegi suurem tähendus kui näiteks klassitsismis, kus aknaread ilmestasid fassaade ja hoonete ruumijaotus jälgis akende olemasolu. Või juugendis, kus projekteeriti seest väljapoole: algul kavandati ruumiplaan ja siis ehitati "kuub" ümber. Aknad järgisid ruumijaotust, mitte vastupidi.

Funktsionalistlikus stiilis on vähemalt parimate näidete puhul valguse roll ruumides ülioluline ja aknad projekteeriti nii, et välisseina aknast võis valgus langeda läbi siseseintesse ehitatud valgusavade või klaasseinte isegi akendeta ruumidesse.

Nii pääses funktsionalistlikus elamus välisvalgus näiteks ülakorrusel hoone sisemuses asuvasse vannituppa läbi klaaslae, et vannis lebaja võiks imetleda pilvi või tähistaevast. See on näide valgusega mängimisest.

Mõistagi kadusid funktsionalistlikus stiilis akendelt ülearused detailid-ilustused ning akende kuju ja suurus tegi peavalu aknameistritele, kuna kontseptuaalselt võis juhtuda, et funktsionalistlikusse eramusse pole projekteeritud ühtegi üksteisega sarnast aknaruutu, -ristkülikut, -poolkaart või ümar- ega lintakent.

Hanson ja Martsoo toovad Pärnu funktsionalistlike akende puhul esile, et need on varasematest moes olnud aknatüüpidest madalamad ja ruudukujulise jaotuseta. Eriti populaarsed on siin lintaknad. Need olid vastavalt valgustatava ruumi suurusele jaotatud kas kaheks või kolmeks osaks.

Sellist tüüpi aknad on enamuses villade alal, samuti tuleb neid ette vanalinnas.

Aga leidub erandeidki. Uurijad tõid näitena Mere puiestee 12 ja 14 ning Esplanaadi 30, mis funktsionalistlikule stiilile ebaharilikult on liigendatud ja kaunistatudki. Ilusad on need sellegipoolest.

Aken ja maja eraldi ning koos

Stiilne aken ei tähenda veel, et kogu maja oleks stiilne või et aken ja fassaad ei võiks kanda eri ehitusstiili pitserit.

Näiteks Rüütli 30 on klassitsistlik hoone, kuid historitsistlike akendega.

Samal ajal võivad aknad hoone kontekstist väljuda ainuüksi vale materjalivaliku tõttu. Uurijad nimetavad näitena Pühavaimu 10, kus vanad aknad on vahetatud plastakende vastu, mis on jaotatud osadeks küll originaalilähedaselt, kuid jätavad ajastule võõra raamimaterjali tõttu ikkagi võltsi mulje.

Eriti puithoonete puhul tuleks majaomanikel plasti suhtes ettevaatlik olla.

Seevastu saab imetleda Pühavaimu 10 välisust, mis on meisterliku tisleritöö suurepärane näide. Pärnust leiab palju ilusaid puituksi.

Tihti toetavad ajastutruud aknad maja stiili. Hanson ja Martsoo toovad esile eramu Sadama 7. "Selle hoone aknad on klassitsistlikud, mis on loetav ka arhitektuurist," kirjutavad Hanson ja Martsoo oma aruandes. "Säilinud on enamik aknaluuke ja -piirdeid koos karniisiga." Nõnda oli see veel 2008. aasta suvel. Tänaseks pole sellest enam midagi järel, aknad on laudadega kinni löödud.     

Omaette väärtuse moodustavad Pärnu eramute-villade puhul verandad oma ukseavade ja akendega. Siin on fantaasiale küllalt palju voli antud. Siiski on väga sageli tegu maitsekate ja stiilsete juurdeehitustega.

Ei ole vist tarvis rõhutada, et hoone stiilse terviku seisukohast on akende liigendusel, kujul ja vanemate akende puhul iludetailidelgi arvestatav tähtsus. Seepärast tasub väärika hoone omanikul kaaluda, kas minna lihtsamat teed ja vahetada väsinud originaalid uute vastu välja võimalikult odavalt või lasta vanad restaureerida.

Mis puutub muinsuskaitsealal asuvatesse hoonetesse, siis nende remontimine või akende vahetamine tuleb kooskõlastada muinsuskaitseinspektoritega. Kuid mujal on omanikul enamasti vabad käed.

Samal ajal kehtib kõikjal (mitte ainult muinsuskaitsealal) karm tegelikkus: stiilselt hoitud maja väärtus kinnisvarana on kõrgem kui remondi käigus rikutud fassaadiga hoonetel.