29aastane Kaire Palmaru on Eesti naiste koondist esindanud rekordilised 75 korda. Oma debüüdi rahvusesinduses tegi ta juba 12 aastat tagasi.
Kaire Palmaru: paljud minu unistused on täitunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle ajaga on poolkaitsja Palmaru löönud seitse väravat. Esimest korda sahistas ta vastaste võrku aastal 2006 Balti turniiri kohtumises Leeduga, seejuures tõi just tema tabamus Eestile 3:2 võidu ja kindlustas ka turniiri esikoha. „Palju eesmärke on aastate jooksul täidetud,“ rääkis Palmaru jalgpall.ee.le antud intervjuus.
Peale koondisesärgis tehtud heade esituste on Palmaru Pärnu jalgpalliklubi koosseisus tulnud kaheksa korda Eesti meistriks.
Millal oli sinu esimene mäng koondises ja mida sellest mäletad?
Esimene mäng oli 2001. aastal Horvaatia vastu, mäletan seda staadionit.
Kuidas on naiste koondis läbi aastate muutunud?
Aastate jooksul on ikka palju asju muutunud. Praegu on mängijad nooremad. Naiste jalgpalli tase on Eestis tõusnud ja seega ka naiste koondise tase on paremaks läinud. Praegu on rohkem ühistreeninguid ja koondise mängijad teavad üksteist. Kunagi oli olukord, kui sain kutse, aga mõne võistkonnakaaslase nimegi ei teadnud, kui enne mängule minekut kokku saime. Rääkides reisimisest, siis ei ole vaja enam sõita mängudele Euroopasse bussiga.
Milline on sinu parim mälestus naiste koondises?
Mälestusi on palju, aga ilmselt on üks parimatest 2011. aasta MM-kvalifikatsioonimängudest, kus tegime head esitused Serbia, Horvaatia ja Põhja-Iirimaaga. Kustumatu mälestus on muidugi see, kui aastaid tagasi Makedooniasse läksime ja esimese lennu hilinemise tõttu teisest lennukist maha jäime ja jõudsime staadionile just siis, kui kohtunik andis vile, et soojendus on läbi. Lisaks hilinemisele ei olnud meil mänguks putsasid ja kaitsmeid, kuna pagas jäi tulemata. Siis sai riietusruumis proovitud, kelle putsad kellelegi jalga lähevad.
Millised olid sinu unistused jalgpalliga alustades ja kas need on täitunud?
Kui ma alustasin jalgpalliga, siis ma lihtsalt nautisin seda mängu. Tollel ajal ei olnud naiste ja tüdrukute jalgpall eriti levinud. Mäletan, et mängisime alguses poistega, sest tüdrukute meistrivõistlusi sellel ajal ei olnud, vähemalt minu vanusele. Käisime välismaal ja seal saime tüdrukute võistkondade vastu mängida. Sel ajal ei olnud üldse teadmistki, et naiste jalgpallis kuhugi võib jõuda.
Milliste eesmärkideni soovid jalgpallis jõuda?
Eks palju eesmärke on juba aastate jooksul täidetud. Sellel hooajal sai veel mitu eesmärki täidetud, saime edasi meistrite liiga põhiturniirile ja mängisime Euroopa tipu Wolfsburgiga.
Eesti naiste koondisel on olnud palju tugevaid vastaseid, aga millise võistkonna vastu sooviksid veel mängida?
Me ei ole paljude riikide vastu mänginud. Oleks põnev näiteks USA vastu mängida.
Kas sinust võiks saada esimene mängija, kes on esindanud naiste koondist 100 kohtumises?
See ei ole minu otsustada, eks aeg näitab.
Koondis mängis sel aastal kolm valikmängu, kus võideti Makedooniat ning kaotati Itaaliale ja Hispaaniale. Milliseid tulemusi ennustad järgmiseks aastaks?
Ma ei tahaks ennustada, kõik need mängud tuleb mängida ja võidelda. Pall on ümmargune.