Meniere’i haigus – mis see on?

, Eesti tinnituse ja Meniere’i ühingu esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

1861. aastal kirjeldas prantsuse arst Prospér Méniére esmakordselt haigust, mis tänapäevani kannab tema nime – Meniere’i haigus. See harvaesinev haigus on paljudele tundmatu, kuid neile, kes seda põevad, tekitab see väga palju ebameeldivust. Mis siis on selle salapärase nimega haiguse taga?

Haigus tekitab erakordselt tugeva pearingluse koos sellega kaasneva iiveldusega, kuulmislanguse ja pideva kõrvakohina ehk tinnituse ühes või harvemini mõlemas kõrvas. Selle põhjuseks on sisekõrvas olevas tasakaaluelundis tekkinud muutused. Pearinglus ja sellega kaasnev tasakaaluhäire on tavaliselt nii tugev, et inimesel on raskusi püstiseismisega. Sellega on seotud iivelduski, mis kuulub enamasti alati haigusnähtude hulka. Kuulmislangust ei pruugi haiguse algstaadiumis esineda, samuti tinnitust. Mõlemad sümptomid võivad tekkida alles aastate pärast.

Pearinglusele on iseloomulik, et see avaldub haigushoogudena, millevahelistel aegadel tunneb inimene ennast suhteliselt tervena. Haigushood võivad esineda mõnepäevaste, aga ka mõneaastaste vaheaegadega ja kesta paarikümnest minutist mitme tunnini. Kahjuks ei anna tekkivad haigushood endast eelnevalt märku ja nii võib inimene kaotada tasakaalu sekundiga, jõudmata selleks valmistuda. Enamasti alati kaasneb sellega kukkumine, kui puudub tugi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles