/nginx/o/2013/11/24/2643930t1h152d.jpg)
Uue kunsti muuseumi eeloleva aastavahetuse suurprojekt ja pärandiaasta lõppakord on haruldaste kollektsioonide näitus “Kogu, hoia, jaga!”, mis avatakse esmaspäeva õhtul.
Uue kunsti muuseumis avatakse haruldaste kollektsioonide näitus
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
24. november 2013, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogumine on kirg, hoidmine probleem, jagamine missioon. Sageli juhtub nii, et kogu kasvab ja kasvab ning sööb lõpuks koguja oma kodust välja. Targemad kingivad siis oma kollektsiooni muuseumile. Nii on käitunud Heinz Valk ja Anu Raud. Enamasti ei korjata ju endale. Ikka selleks, et kogutud pärandi ilu jagada teistega, pakkuda silmarõõmu kõigile. Uue kunsti muuseum oma suure talvenäitusega seda võimalust pakubki.
Läti keeleteadlane Juris Cibuls on kogunud mitu tuhat aabitsat kõigilt kontinentidelt, pea kõigilt rahvastelt. Mõnda neist keeltest ei räägi enam ükski inimene... Heinz Valk on kogu elu korjanud kaheksakandadega pulmavaipu ning Anu Raud kirikindaid. Toomas Sildmäe kollektsioonis on tosinkond eri värvides tõmmist Eduard Wiiralti kuulsast "Eesti neiust". Kadrioru pargi direktorilt Ain Järvelt näeme külaseppade taotud ahinguid. Rahvariiete ajaloo uurija Marvi Volmeri kollektsioon sisaldab sadu sõrmkübaraid, alates lastele mõeldud näpukaitsjast kuni "ansuni" ehk purjeõmblemiseks mõeldud käekübarani. Pärnu kollektsionääridest esinevad veel Henno Sepp, kes toob vaatamiseks osa oma 50 000-lisest postkaardikogust, ning Andres Sutt Pärnu-teemaliste maalidega. Manalamehelt Aleks Linnikult on väljas hiiglaslik Eesti päeva- ja ööliblikate kollektsioon.
Kunstnikud Ivi-Els Schneider ja Uno Roosvalt saatsid helistamiseks oma karjakellade kogud. Kui vanasti oli igal talul oma kellahelin, siis praeguseks on see komme ajalukku läinud. Ivi-Els Schneider alustaski selle idee järgi Eestist pärit kellade kogumist, hiljem on lisandunud karjakelli ka kaugetelt maadelt. Läbi Jaan Rieti ajalooliste stereopiltide näeb näitusekülastaja sajanditaguseid ruumilisi vaateid Eesti linnadest ja maastikust, ülesvõtteid Soomest ning Venemaalt. Jaan Rieti stereofotode kogus on üle viiesaja ülesvõtte perioodist 1902-1935.
Huvitavaid kogusid leiab näitusesaalist veelgi.