Juhtkiri: Sularaha kadumas

Pärnu Postimees. Foto: PP

Tehnoloogiliselt on arenenud ühiskonna edasiliikumine olnud viimaste aastakümnete jooksul enam kui tormiline. Eestis ja teisteski Nõukogude Liidu võimu alt vabanenud riikides toimus liikumine tänapäevase lääneeuroopaliku ja ameerikaliku elukorralduse poole ajaloolistel põhjustel suisa hüppeliselt. Teistes riikides käis see sujuvamalt, kuid see omakorda lõi suurema hulga jäänukeid, mis võisid arengut traditsioonide või harjumuste tõttu isegi takistada. Eelnevat arvestades pole sugugi ime, et sobivate asjaolude kokkupuutumisel suutis Eesti osa parameetrite järgi eesrindliku infotehnoloogiariigi maine omandada.

Internetiseerunud ilmas oskab laps tänapäeval juba enne pliiatsiga kirjutama õppimist vaistlikult kasutada nutitelefoni või tahvelarvutit, mille omandamine vanematel suurt vaeva võib nõuda. Ilmselt saab just sellest põlvkonnast, kelle jaoks on arvutikasutus esimene, mitte teine kirjaoskus, sugupõlv, mis saadab ajaloo paberihunti veel nii igapäevase paberraha.

SEBi privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ütles rahvusringhäälingule, et oleme jõudnud punkti, kus 300 aastat praegusega võrreldaval moel kasutusel olnud paberraha on anakronism, sellega tegelemine, selle käibelhoidmine on tüütu ja kallis.