Vabatahtlikuna Islandil

See fantastiline koht, kus oma laagri vabatahtlikega käisime, pole popkunst või modernne skulptuur, vaid need vulkaanilistele paikadele tüüpilised oreliviled on valmistanud loodus ise. Foto: Erakogu

Euroopa vabatahtlik teenistus viis mind üheksaks kuuks Islandile. Mõtlen tihti, kust sai alguse mõte minna just Islandile, kuid ühest vastust ma leida ei oska. See mõte puges ühel hetkel hinge ja tundsin, et pean seda järgima.

Teadsin enne Islandile minekut selle imekauni riigi ja Euroopa väikerahva kohta väga vähe ning seetõttu oli minu Islandil olemise aeg täis üllatusi. Mäletan, et nägin paar aastat tagasi dokumentaalfilmi Islandi majandusest, kuhu olid sekka põimitud imekaunid kaadrid selle riigi loodusest.

Mõte jäi pidama ühe filmis nähtud Islandi talumehe mõttel, et hoolimata eluaegsest võlakoormusest, mida tal kanda tuleb, on majanduslangus parim, mis islandi rahvaga on juhtunud. See mõte kõlas nii ilusasti ja elutervelt meid ümbritsevas argises tarbimisühiskonnas, et tundsin vajadust avastada seda kaunist maad ja omapärast kultuuri.