/nginx/o/2010/05/12/366214t1hdf3f.jpg)
Toomas Kivimägi valimisliidu, Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingus leiduvas punktis 4.10 seisab: “Ehitame või renoveerime 4 aasta jooksul vähemalt 10 kilomeetrit jalgratta- ja rulluisuteid. Koostöös naaberomavalitsustega toetame jalgrattateede rajamist lähivaldades.” See on võimas plaan, mille realiseerimine muudab Pärnu senisest palju rattasõbralikumaks linnaks.
Reaalsus on teistsugune. Korraldamata jalgrattaliiklus tõrjub jalgratturid Pärnu kesklinnast. Soovitaksin inimestel, kelle töö on Pärnus jalgrattaliiklust korraldada, püüda rattaga sõita Kesklinna sillalt mere poole oma elu ohtu seadmata ja samal ajal liikluseeskirja rikkumata. Lihtne see ülesanne ei ole.
Näiteks sillalt tulles kasutavad jalgratturid loogiliselt kõnniteid ja ületavad sõiduteid vöötradadel, sest need on ainsad turvalise liikumise kohad. Kõnniteedel ja jalakäijate ülekäiguradadel sõit on aga liikluseeskirja järgi keelatud.
Seni on Pärnu jalakäijad ja muud kergliiklejad iseregulatsiooni oludes sõbralikult kuidagimoodi hakkama saanud, kuid viimasel ajal teeb politsei silla ja teatri vahelisel alal intensiivselt oma tööd ning täidab trahviplaani.
Patrullidega vesteldes on selgunud, et politsei järgib seadusi ja ettepanekuid liikluse senisest loogilisema korraldamise suhtes tegema ei pea. Liikluskorraldusega peab tegelema linnavalitsus.
Linnavalitsuse eesmärk ei ole usutavasti jalgrattaliikluse kesklinnast väljatõrjumine, kuid korraldamatus viib paratamatult selleni. Kui ratturid kardavad kesklinna tulla ja kui autoga kesklinna sõit on lihtsam ja turvalisem, inimesed nii teevadki.
Teen lihtsa ettepaneku: põhilistes ühendussuundades, kus kõnnitee laius seda vähegi võimaldab, märkida kõnnitee keskele telgjoon ning avada tee jalgrattaliiklusele. Selline lahendus töötab väga hästi Supeluse tänaval. See ei tohiks olla ületamatult kallis ja annaks ühtlasi võimaluse ühendada rattateed Pärnu linna katvasse ühtsesse loogilisse võrku.