Juhtkiri: Oluline verstapost

Foto: Pärnu Postimees

Täna avaldab Euroopa Komisjon seisukoha, kas toetada Eesti üleminekut eurole, ja suure tõenäosusega tuleb see otsus positiivne.

Eesti on püsinud eurokursil ehk täitnud kriteeriume paremini kui vanad euroriigid, millest mõni, eelkõige Kreeka, on suurtesse raskustesse sattunud. Kreeka hädades ei saa suurt kedagi peale selle toreda maa mitte nii toreda valitsuse süüdistada, kuid mädasoost peavad riigi välja aitama kõik ülejäänud. Kui Eesti euroalaga liitub, peame meiegi käe alla panema. Halvima stsenaariumi järgi võib Eesti osa abimeetmeis küündida 0,88 miljoni euro ehk 13,8 miljoni kroonini.

Eestile pole halvemat aega viimaste sammude tegemiseks, et euroga liituda, kui praegu. Kreeka, samuti Hispaania ja Portugal on vähendanud nii euro usaldusväärsust kui pingestanud Euroopa Liidu siseseid suhteid. Kriisid tuleb aga lahendada ja kuigi rahaabi probleeme tegelikult ei lahenda, muudab kogu toimuv euroala, lükates käima protsessid, mis võivad päädida suisa sellega, et iga euroriigi eelarve tuleb Brüsselis kinnitada.

Samal ajal tabanuks kriis euroriike varem või hiljem. Sedavõrd erinevate maade rahandusliku liidu puhul on konfliktid ja kriisid olemuslikud. Eestist vaadatuna võib ehk see hea olla, et kriisi haripunkt sattus euroga liitumise eelsesse aega. Teisalt puudub meil praegu sõnaõigus euroasjades kaasa rääkida ning nüüdsed otsused, millega peame tulevikus arvestama, tehakse meieta.

Euroopa Komisjon võib teoreetiliselt täna muidugi Eestile halva üllatuse valmistada, kuigi komisjoni president Jose Barroso on Eesti liitumist euroalaga väga tõenäoliseks nimetanud. Spekulatsioone ja eriarvamusi kerkib segastel aegadel alati esile, kuid nüüd annaks komisjoni kui olulisima hindaja negatiivne arvamus Eestile tugeva löögi, sest plaan B tegelikult puudub. Loodetavasti pole vaja hakata seda välja mõtlema.