Keskkonnaameti vastus Pärnumaa roheliste avalikule kirjale

Fragment keskkonnaameti veebilehelt. Foto: www.keskkonnaamet.ee

Keskkonnaametil ei ole plaanis Nigula taastuskeskust sulgeda, seal jätkub hättasattunud loomade abistamine.

Keskkonnaamet tahab antud teenust muuta paremaks ja pakkuda seda võimalikult lähedal probleemile. Koondatud andmete põhjal on näha, et  peamiselt vajatakse vigastatud loomadega seotud teenust Tallinna ning teiste suurlinnade ümbruses. Seetõttu soovime luua lisaks Nigulale juurde kaks tugipunkti: ühe Tallinna ja teise Tartu piikonna teenindamiseks.

Tõsi on, et Nigula taastuskeskuse töötaja Kaja Kübar on esitanud lahkumisavalduse, kuid keskkonnaameti soov on omada Nigulas ka edaspidi spetsialisti, kes vigastatud loomade rehabilitatsiooniga tegeleks.

Kas Keskkonnaamet on loonud endale süsteemse ülevaate metsloomade taastusteenuse senisest osutamisest ja potentsiaalsest vajadusest? Liikide lõikes, maakondade lõikes?

Jah, keskkonnaametil on ülevaade vigastatud loomade teadetest ja tehnikute tehtud väljasõitudest. Vastavasse andmebaasi kantakse järgmised andmed: liik, vanus, kuupäev, sugu, kaal, märgis, põhjus, leiukoht, maakond, leidja andmed.  

Nende andmete põhjal on koondatud ülevaated ja saadud info potentsiaalsete vajaduste osas nii liikide kui maakondade lõikes.

Usume, et on arusaadav, et täpselt ei ole võimalik antud teenust ette planeerida, sest aastate lõikes on probleemid erinevad.

Metsloomade taastusteenuse osutamisega peale keskkonnaameti teisi ametkondi ei tegele (kui mitte arvestada päästeametit, kes tegeleb vigastatud loomade transpordiga).

Milliste kriteeriumide alusel hindab keskkonnaamet metsloomade taastusteenuse osutamise tulemuslikkust?

Kõige olulisem kriteerium on meie jaoks see, kas metsloom on edukalt loodusesse tagasi lastud, kus ta võib oma senist elu jätkata.

Vigastatud loomade rehabilitasiooni puhul on tegemist väga suures osas sotsiaalse küsimusega ja seetõttu on üks hindamiskriteerium elanikkonna rahulolu. Tegeleme ka konkreetsete  hindamiskriteeriumide väljatöötamisega.

Kes on nimeliselt see ametnik, kes vastutab, et metsloomade rehabiliteerimisteenus oleks kättesaadav ja tulemuslik? Kuidas see vastutus välja näeb?

Vastutavad ametnikud on looduskaitse osakonna nõunik Teet Koitjärv ja regioonides paiknevad tehnikud ning Pärnu-Viljandi regioonis metsloomade rehabilitatsiooni spetsialist.

Nende tööülesanded on määratud ametijuhendis. Laias laastus peab nõunik tagama, et süsteem toimiks, oleksid rahalised vahendid (vastav tegevus toimub peamiselt  projektipõhiselt) ja toimuks süsteemi arendus.

Tehnikud peavad tagama loomade püügi ja transpordi ning rehabilitasiooni spetsialist nende taastamisprotsessi.