Koidula gümnaasium taaselustab traditsiooni

Legendaarne tõrvikutega rongkäik Koidula ausamba juurde aastatest 1960-70. Foto: Koidula kooli arhiiv

Tänavu täitub 170 aastat Lydia Koidula sünnist ja Koidula kool on oma ajas tegemas sammu riigigümnaasiumiks muutumise poole, seetõttu taaselustab kool mõjusa traditsiooni ja koguneb 12. detsembril Vanalinna kooli hoovil, et liikuda tõrvikutega rongkäigus Koidula ausamba juurde.

Detsembrikuu on alati olnud Koidula gümnaasiumile pidulikumast pidulikum. Juba eelmise sajandi 60. aastatest on tähistatud 24. detsembril Koidula aupäeva, kus meeldejäävaim üritus oli orkestri ja tõrvikutega rongkäik Koidula ausamba juurde. Vana kalendri järgi on aga Koidula sünnipäev ja jõululaupäev 12. detsembril.

Aegade muutudes 90. aastatel jäi rongkäigu traditsioon soiku – oli see ju nõukogude ajal topelttähenduslik võimalus pidada Koidula sünnipäevaga koos jõule ja jagada pühadust, mis avalikult oli lubamatu. 1969. aasta sügisel kooli direktoriks saanud Armas Kuldsepp on meenutanud, et algupäraselt ajendas aupäeva mõtte algatajaid ikkagi see, et kooli nimikangelase sünnipäeva tähistamine 24. detsembril tõmbab ehk õpilaste (ja muidugi õpetajate) tähelepanu jõulupühadelt ära, et koolipidu jõululaupäeval on justnagu „ateistliku kasvatustöö“ üks tippüritusi.

„Tõsi, Koidula kooli aupäeva traditsiooni väljakujundamise käigus süvenes sellest tugev isamaaline motiiv. Oli ju Koidulauliku luule paremik kantud patriotismitundest. Nagu palju muudki toonasest ideoloogiast, jäi Koidula aupäev ateistliku aktsioonina soovitud tulemuseta. Kus ikka jõulusid tunnistati, seal leiti ka aeg need ära pidada,“ meenutas Kuldsepp. (P. Raidla, „Koidula kooli lugu I“, lk 199)

Kooli kauaaegse õppealajuhataja Maia Ermi sõnul oli tavapärane, et pärast rongkäiku ja enne koolis välja kuulutatud pidu jõuti läbi käia kirikust. Kuigi olid määratud vastutavad-kontrollivad õpetajad, neist asjust tavaliselt probleemi ei tekitatud. Ajast aega kestnud aupäevade ürituste hulgas on aga alati omal kohal olnud aupäevade pidulik avamine kooli fuajees Koidula büsti juures, kuhu iga klass asetas potilille. Sõpruskohtumine, teadmiste võistlus ühisgümnaasiumiga, klassidevahelised kultuuriviktoriinid, luulelugemisvõistlused ja sel aastal juba 17. korda teoks saava üleriigilise etlejate konkursi „Koidulauliku valgel“  korraldamine ning pidulikud aupäevaaktused – need ettevõtmised on Koidula kooli peret katkematult sidunud.

„Püsivad väärtused kanduvad tulevikku just nendega tegeldes: Koidula traditsiooni hoidmine tähendab kodumaa ja ühtekuuluvuse kasvatamist ja meelespidamist – läbi aegade kantud Koidula kooli vaimsus jääb püsima ka muutuvas ajas,“ on Maia Erm kindel.