Kommentaar: Angela Merkel ja Helmut Kohl

Saksamaa kunagine kantsler Helmut Kohl sai aprilli algul 80aastaseks. Ajakiri Spiegel avaldas esikaanel suure foto, kus riigi praegune kantsler Angela Merkel (sündinud 1954) oli kujutatud ülikonnas, mis suuruse poolest sai kuuluda vaid Helmuth Kohlile (1930). Vaba ajakirjanduse õigusega oli Spiegel pealkirjastanud fotomontaaži “Angela Kohl”. Mida tahtsid ajakirjanikud sellega öelda?

Saksa ühiskonnas käib korraga mitu diskussiooni, mis seotud Saksa kahe kantsleriga. Riigi taasühinemiseni oli Saksa majandus lääneosas üles ehitatud põhimõttel, mis kehtis 19. sajandil, kui ühe pereliikme (traditsiooniliselt mehe) töötasust pidi jätkuma kogu pere ülalpidamiseks.

Kui 1990. aastatel ühines kaks ühiskonda, pidigi tulema jätk muutustele, mis olid toimunud lääne ühiskonna vabaduses seoses beebibillide revolutsiooniga. Kohl ja Merkel ongi Saksa ühiskonnale nende muutuste sümbolid. Kohlita poleks ilmselt Merkeli poliitilist tähelendu. See on uskumatu, sest just Kohl esindas eelmise põlve eriti maskuliinset või otse öeldes meesšovinistlikku poliitikute põlvkonda, kellele naiste osalemine tipp-poliitikas oli nagu polkovniku lesele dieet, mille kohta ta ei tea, kas dieettoitu tuleb süüa enne või pärast prisket sööki.

Kristlike demokraatide partei (CDU) salafinantseerimise avastamiseni ajakirjanduse poolt aastail 1999-2000 ei näinud CDU juhtivad meespoliitikud Kohlile mingit ohtu Merkelilt, kellel oli lastud saada ministriks, et näidata avalikkusele, kuidas see konservatiivne erakond pole vastu naispoliitikute ministriks edutamisele (1991 nais- ja noorsooasjade minister, 1994 keskkonnaminister). Erakonna peasekretäri koht (1988) näis meeste seltskonnale pigem väga suure töö tegemise koha kui hüppelauana päris tippu, kuhu Merkel on jõudnud.

Nüüd, kui möödas on üle kümne aasta kristlike demokraatide rahaafääri avastamisest, mis viis Kohli tipp-poliitikast, kuid arvestades tema teeneid Saksamaa ees, ei antud teda kohtu alla, on alanud mingis mõttes vana ja ratastoolis suure poliitiku rehabiliteerimine.

Juubelisünnipäeva eel tehti mitu dokumentaalfilmi Kohlist poliitikas, kus kuidagi ei pääseta mööda omaaegsest erakonna rahaafäärist. Kohli biograafia pole kindlasti pelgalt Saksamaa poliitilise ajaloo osa, selle suure mehe arusaamade valguses ja toel kujunes vähemalt meie parempoolsete erakondade maailmavaade ja poliitilisest kultuurist arusaamine.

Kohl oli enam sunnitud kui väga huvitatud ajama suurt Euroopa poliitikat, aga ta tegi seda ja nii nagu oskas. Seetõttu on CDU mõju Balti riikides kas või siin 1990. aastate alguses aktiivselt tegutsenud Konrad Adenaueri fondi kaudu väga tõhus olnud. Adenaueri fond ajas oma poliitikat samamoodi nagu fondile nime andnu oma järglastega, Kohl nende seas.

Kohli ja Merkeli omavahelised suhted pole 1990. aastate lõpust olnud alati roosilised ja pärast suuri pahandusi luges Kohl ajakirjanike väitel Merkelit isegi reeturiks, keda ta siiani pidi erajutuajamistes nimetama tüdrukuks (Mädchen).

Kuid Merkel on end poliitikuna tõestanud ja tuleb panna juba küsimärk, kas Kohli kantsleripintsak, mis Spiegeli kaanefotolt vastu vaatab, ongi enam nii suur Merkelile kui kantslerile. Pigem hakkab paistma olukord, kus vähendamata Kohli tegemisi Saksamaa taasühinemisel, samuti Euroopa Liidu üleviimisel ühisrahale eurole, on Merkeli tegevus samuti väga muljetavaldav.

Kui Kohli poliitikale sai tunnuslikuks 1970. aastate Saksamaa majandusime võimalusi kasutav mõtlemine: oleme heal järjel, ostame oma partneritelt endale sobivad poliitilised lahendused välja, siis Merkeli käitumine meenutab Ida-Saksa ranget koduperenaist, kes on pidanud oma pere eelarvet väga rangelt arvestama. Merkel on nüüd Kreeka majanduskriisist väljatoomisel läbi surunud idee, et hädasolija peab end eelkõige ise aitama, alles siis tulevad partnerid EList appi, sedagi laenude vormis.

Kohli portree Euroopa poliitilises ajaloos on küll suuresti tema enda lõpuni maalitud, kuid Merkeli tegemiste kaudu võib sinna lisanduda värve, mis Kohli isiku maailma poliitikas vähemalt veidi värvikamaks muudaksid. Kantsler Merkeli kui poliitiku portreed alles maalitakse ja ilmselt tuleb sellele veel palju kihte.