Pärnumaal leidub veel mitu tuhat kodu, kuhu lähinädalail tuleb digiboks osta. Nii ongi digiboksid praegu sedavõrd kuum kaup, et isegi postkontorid neid müüvad.
Digiboks toob telerisse viis tasuta kanalit
13. mai 2010, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digilevi komisjoni tellitud hiljutine uuring näitab, et suur osa neist, kes veel pole endale digiboksi soetanud, on eakad inimesed, kel puudub moodsate seadmetega ümberkäimise oskus.
"Paljud ootavad aga viimase hetkeni lootuses, et hinnad kukuvad veelgi," lisas Pärnu OnOffi vanemmüüja Martin Lehtmaa.
Digibokside hinnad on juba langenud. Kui talvel algasid bokside hinnad üldjuhul 1000 kroonist, siis nüüd leiab alla 800 krooni maksvaid aparaategi.
Lehtmaa tõdes, et just digi-bokside müügiprotsess on kõige pikem ehk ostjaga tuleb pikalt vestelda-selgitada. "Mõni inimene ütleb lõpuks, et ta peab veel mõtlema ja tuleb järgmisel päeval tagasi," sõnas ta.
Küsimused enne ostu
Eri elektroonikapoodides on digibokside valik lai nii hinna kui lisavõimaluste poolest. Enne poodi minekut tasub valmis mõelda, kas soovitakse piirduda viie vaba eestimaise telekanali (ETV, ETV2, Kanal2, TV3 ja Kanal 11) vaatamisega või tahetakse tulevikus näha rohkem kanaleid. Nimelt on osas digiboksides pesa, kuhu saab pista tasuliste kanalite vaatamiseks soetatud kaardi. Vaid vabade kanalite jälgimiseks mõeldud, kaardipesata boksi saab üldjuhul kätte soodsamalt.
Praegu on tavalise antenni ja digiboksiga võimalik tasulisi kanaleid vaadata Starmani Zuum-TV vahendusel. Mais pakub Starman tasuta digiboksi seadistamisega.Tasuta zuumbox'i saamiseks tuleb maksta 299kroonine liitumistasu, mis sisaldab katuseantenni kohendamist ja vajadusel uut antenni. Samuti tuleb sõlmida kaheaastane kliendileping, mille kehtimisel näeb 99kroonise kuumaksu eest 29 kodu- ja välismaist telekanalit.
Kes arvab, et tal on liialt keeruline või tülikas kahe puldiga toimetada, peaks uurima, kas valitava digiboksi ja teleri saaks sama puldiga tööle panna. Kõige odavamad mudelid seda ei võimalda.
Samuti lubab osa bokse saateid salvestada ja siis endale sobival ajal vaadata. Salvestav digiboks ei pruugi kallis olla. Näiteks OnOffis praegu müüdavatest seadmetest annab just kõige odavamaga salvestada.
Mõne digiboksi vahendusel saab aga telerist vaadata näiteks arvutist mälupulgale võetud fotosid või filme.
Need, kel plaanis uus teler osta, võiksid kaaluda digiboksiga pildikasti ostu. Sisseehitatud boksiga telerist näeb tavalise antenni abil kõiki vabu Eesti telekanaleid. Kui on soov vaadata tasulisigi kanaleid, tuleb telerile juurde osta kaardilugeja. "Sisseehitatud digiboks päästab karbikesest teleri kõrval ja ühest lisapuldist," sõnas Lehtmaa.
Antenn korda
See, kui kvaliteetne signaal telerisse jõuab, sõltub suuresti ikka antennist, mitte digiboksist. "Kui praegu näeb tavalise antenniga korralikku pilti, siis suure tõenäosusega saab sellega digisignaali kätte ja uut antenni pole vaja osta," ütles Lehtmaa.
Iga päev klientidega suhtlev Lehtmaa tõdes, et mida aeg edasi, seda vähem jõuab neile tagasisidet kehva digisignaali kohta. "Leviala läheb aina paremaks, kui aga signaal siiski nõrk, tuleb antenn kõrgemale tõsta, ja kui see ei aita, võimsam antenn osta," märkis ta.
Pärnus piisab kvaliteetse digi-signaali püüdmiseks enamasti toaantennist, kaugemal tuleks appi võtta väliantenn. "Praktika on näidanud, et Pärnust 20-30 kilomeetri raadiuses saab hakkama 300kroonise antenniga," sõnas Lehtmaa.
Starmani, Elioni, Viasati ja muude kaabel- ja satelliit-tv operaatorite kliente 1. juuli digipööre ei puuduta ning neil pole tarvis digiboksi osta.