Linnatüdruk õppis hobusega kündma

“Isa ostis siia talukoha, alguses oli see Mõnuvere küla, nüüd Niidu,” ütleb Helju Sinisalu. Foto: Urmas Luik

Läti talu peretütar Helju Sinisalu oli 12aastane, kui isa haiguse kätte suri ja ta pidi hakkama ema kõrval maatööd rabama ning hobusega põldu kündma.

Pärnus Rohelises tänavas elanud pereisa ostis omaaegsesse Mõnuvere külla talukoha 1930. aastate alguses, kuid jõudis peremeheks olla vaid mõne aasta. Linnaprouast pereema kohanes elu sunnil maaeluga, kuid pelgas hobuseid.

“Mina ei teadnud neid karta, algul olid perud, aga õpetasin välja ja panin ree ettegi,” meenutab Helju rohkem kui seitsme aastakümne tagust lapsepõlve. “Meil olid Dora ja Valli, vesihallid märad. Kui kolhoosid tulid ja traktoreid veel ei olnud, tuli hobustega kõik põllutööd ära teha. Et inimesed hoidsid oma loomi ega sundinud neid tagant, käskisid ülemused hobused ära vahetada – omadega tööd teha ei lastud.”