Suitsuvaba Pärnu – kas utoopia?

Urmas Hännile
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadust rikkunud noortel on raske pärast karistuse kandmist oma eluga uuesti järjele saada
Seadust rikkunud noortel on raske pärast karistuse kandmist oma eluga uuesti järjele saada Foto: Ants Liigus

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa ministrite äsjasel konverentsil Türkmenistanis oli olulise teemana kõne all tubakavaba Euroopa.

Seda eelkõige seepärast, et 2003. aastal koostatud WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist on kümne aasta jooksul olnud minimaalselt tolku. Pigem on areng toimunud soovitule vastupidises suunas. Ehk kuigi mõni riik on suutnud tubakatoodete tarbijate hulka märkimisväärselt vähendada, on Euroopas tervikuna muu maailmaga võrreldes suitsetamine kõige enam levinud.

„Suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine pole nakkushaigused, mis levivad bakterite või viiruste kaudu. Need on haigused, mis levivad sotsiaalselt, näiteks seoses ühiskondliku survega ja sooviga sobida seltskonda, “olla nagu teised”,” hindas presidendiproua Evelin Ilves nimetatud konverentsil peetud kõnes suitsetamise põhjusi. „Enamik lapsi ei suitseta oma esimest sigaretti üksi, vaid koos sõbraga. Kui sõber ütleb “ei“, jätab teinegi seekord sigareti proovimata.“

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles