AS Pärnu Vesi sai keskkonnainvesteeringute keskuselt loa kasutada Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha Pärnu kesklinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise teise etapi tarvis.
Veel neli aastat kanalisatsioonitöid
14. mai 2010, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Vee juhataja Garri Suugi selgitusel tähendab see, et neli aastat kestnud mastaapsed kanalisatsioonitööd saavad jätkuda ja kestavad veel teist neli aastat.
Lähipäevil kuulutab Pärnu Vesi välja projekteerimishanke. Ehitushankeni jõutakse 2011. aasta kevadel. Ehitustöödega on plaanis alustada 2011 sügisel. “Ehk kui nüüd praegu ülessongitud ala korda saab, siis minna ja kohe laieneda,” sõnas Suuk.
Laienduse piirkonda jäävad kesklinna alad, mille veevarustuse ja kanaliseerimise probleemid jäid praegu ehitusjärgus veemajandusprojekti raames lahendamata.
Ehitatakse välja ühisveevärk ja kanalisatsioon Riia maantee, Metsa, Raja ja Papiniidu tänava vahelises kvartalis, kus see siiani puudus. Samuti laienevad torutööd Suur-Jõekalda piirkonda. Ehitatakse kolm reoveepumplat ja rekonstrueeritakse Mere pumbamaja, mis möödujaid aeg-ajalt haisupilvega ehmatab. “Eks me tahagi panna selle haisuprobleemi projekteerimise ja ehitise hankesse,” lubas Suuk senisest värskemat õhku.
Ehitamisele või rekonstrueerimisele kuulub 52 kilomeetrit torustikke, sellest 19,7 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikke, 16,5 joogiveetorustikke ja 15,7 kilomeetrit sademeveetorustikke.
Lisaprojekti eeldatav kogumaksumus on 239,32 miljonit krooni, millest ELi toetus moodustab 139,90 miljonit. Ülejäänud 100 miljonit krooni investeerib Pärnu Vesi ja selle kaudu tarbijadki. Nimelt tõuseb järgneval viiel aastal vee ja kanalisatsiooni hind igal aastal viis protsenti. Suugi väitel peaksid elanikud aga selle üle rõõmustama, sest ELi toetuseta oleks samas mahus torutööde ettevõtmine tähendanud tarbijale 70protsendist hinnatõusu.
Rõõmu tunda tasub sellegi üle, et kui nüüd nelja aasta pärast viimane ELi toel saadud toru maasse saab, on 98 protsenti Pärnu linna territooriumist nüüdisaegse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga kaetud.