Taimetarga raamat õpetab hindama looduse väge

Mercedes Merimaa on raamatu koostanud oma kogemuste põhjal. Foto: Ants Liigus

Eelmisel nädalal esitleti Pärnus Rahva Raamatu kaupluses Pärnumaa taimetarga ja õieterapeudi Mercedes Merimaa uut raamatut “Minu tee taimede väeni”.

Raamat on ilmunud Menu Kirjastuses, koostajaks Annika Põltsam.

Esitlusel pakuti kõigile soovijatele Merimaa retseptide järgi valmistatud toite: nõgesekotlette, nurmenukuõiesalatit, nõiakartulit, võilillekohvi ning ebaküdoonia-astelpaju-energiafantat.

Elujõud umbrohust

Merimaa julgustab kõiki oma mõtlemist avardama ja maitsma neidki taimi, mida põlastavalt umbrohuks nimetatakse. “Kui ühes ja samas mullas, üksteisest viie millimeetri kaugusel kasvab kaks taime, mis maitsevad ühtviisi hästi, siis miks nimetame üht neist umbrohuks ja teist kultuurtaimeks?” pärib taimetark. “Miks kasutada seda taime, mille inimesed on nimetanud kultuurtaimeks, kuigi see on tervise ja kogu keha toitumise seisukohalt teisest oluliselt vaesem?”

Raamatus kiidab Merimaa näiteks vast tärganud nõgest, mis sisaldab rohkesti C-vitamiini ja lihavalgule lähedast valku. Samuti on külluslikult C-vitamiini kevadises nurmenukus, mis annab silmad ette paljudele kasvulahustel kasvatatud poesalatitele.

Taimede kirjeldamise, nende toime selgitamise ja neist toiduvalmistamise kõrval räägib Merimaa sellest, kuidas taime “kuulata” ja võtta vastu tema pakutav energia.

Toitu leidub kõikjal

Raamatusse on koondatud valik retsepte ja söödavad taimed jagatud nelja aastaaja vahel. Näiteks varakevadel sobib suurepäraselt salatiks kokku segada nõgesed, naadid, nurmenukud, võilillelehed, läänekollakas ja hiirekõrv.

Hariliku naadi lehtede vürtsikat maitset võib tasakaalustada pipraga. Võilille tugeva maitse ja nõgese kõrvetamise vastu aitab taimede korraks tulise veega üle valamine.

Tüütu umbrohu orasheina juured on väga magusad varakevadel ja hilissügisel, sest sisaldavad palju suhkrut. Kuivatatud orasheinajuurest valmistatud maitsvat jahu võib lisada peaaegu kõikidele toitudele, kasutada kohviasendajana või keeta siirupiks.

Magusad on pilliroo ja muude rootaimede varajased tõusmed. Lapsed ootavad, millal valmivad varakevadel külvatud magusad herned, loodusest leiab aga samasuguse maitsega aas-seahernest ja harilikku läätse. Väekad on kevadised männi- ja kuusekasvud, mida hakitult ja meega segades saab kasutada võileiva- ja pirukakattena, magustoiduglasuuri või vitamiinijoogina.

Otse spargliga võrdleb taimetark läänekollakat ehk Rakvere raibet, millest toiduks sobivad värsked õied ja noored lehed. Pärast minutist keetmist õrnas soolvees võib lisada võid või koorekastet ning nautida gurmeetoitu, mille lähteainet poest juba ei saa. Hiljem saab kasutada kollaka valminud seemneid.

Merimaa ei väsi pidevalt uute taimedega katsetamast. “Alles panin salatisse vast tärganud, kahe lehega vahtratõusmeid - mõnusalt vürtsikad, tugeva pähklimaitsega,” kiitis taimetark.

“Uusi taimi tuleb pidevalt, kõiki ei jõua korraga ära proovida ega neist kirjutada. Ma pole veel jõudnud hundinuia juurtest roogade tegemiseni, aga tean, et need on maitsvad. Vähe olen teinud toitu takjajuurest, neid keedetakse pool tundi ja praetakse või kasutatakse keedetuna. Mul on raske mõista neid, kes kurdavad, et perele pole midagi lauale panna. Looduses leidub toitu küllalt! Tuleb vaid avada silmad ja õppida pakkuma kõike seda, mis süüa kõlbab,” lisas Merimaa.