Karri Tiigisoon: Pärnu kesklinn on küllaltki laiali valguva struktuuriga

Pärnu linaarhitekt Karri Tiigisoon. Foto: Pärnu Postimees

Hoolimata avaliku ruumi rohkusest, on Pärnu kesklinn küllalt laialivalguva struktuuriga, kus selgesti defineeritud tähenduse ja kasutusega avalikke ruume on vähe. Puudu on kesksest aktiivsest avaliku ruumi punktist, mis toimiks klassikalises mõttes turuplatsi või väljakuna, mis sobiks nii ürituste korraldamiseks kui tõmbaks inimesi keskusesse niisama olema.

Kesklinnas ei ole raekoja platsi, turuväljakut ega näiteks jõulukuuse kohta, mille ümber jõuluturgu korraldada. Puudu on element, mis on omane nii paljudele linnadele ja kujundab tihtipeale olulise osa nende identiteedist ja kohalike inimeste kohatunnetusest.

Olles küllaltki suurte muutuste faasis, ei ole siiski üheselt selge, kuhu kujuneb tulevase linnastruktuuri kese. Potentsiaalseid keskmeid võib olla mitu: Rüütli plats, Endla teatri esine, raamatukoguesine, kuid neil peaks olema selge identiteet.

Ühest küljest on kindel, et laienevad ja avatavad ärikeskused liigutavad aktiivset tsooni vanalinnast senisest veel enam jõe poole. Positiivne on suund jõe kui seni tagahoovi staatuses koha poole, samal ajal ohustab keskme nihkumine üle Pika tänava vanalinna, lõigates selle väga selgelt uuest keskusest eemale.

Praeguste planeeringute järgi kujunev ruumiline olukord moodustab Aida, Põhja ja Laia tänava vahele väga tiheda, kõrge ja kompaktse ärihoonete struktuuri.

Vaatamata arhitektuursetele ja linnaehituslikele puudujääkidele, on nimetatud kogumil potentsiaali kujuneda aktiivseks äri- ja kultuurielu kokkupuutepunktiks, sest ärihoonete kõrval lisandub kvartalisse peale kontserdimaja muuseum. Samuti asuvad läheduses raamatukogu ja teater.

Hoonete vahele kujundatakse jalakäijasõbralik linnaruum – Aida jalakäijate tänav ja rahustatud liiklusega Põhja tänav.

Uus sild, bussijaam ja linnaring

Hoolimata sellest, et Pärnul puudub eelmainitud väljak või aktiivne punkt, piisab nii uues kui vanas keskuses potentsiaalset ruumi.

Kui Aida tänava ümbrus on juba peaaegu hoonestatud, siis suures osas on ala arenguvisioonid alles lõplikult väljatöötamisel.

Visioonid puudutavad peamiselt Pika, Ringi, Laia ja politseimaja vahele jäävat ala, praeguse bussijaama ala ning kavandatavat Raba-Aia silda.

Seoses silla kavandamisega võib Aia tänavast saada üks linna peasissepääsudest ning linnapoolsest jõekaldast kujuneda Pärnu peafassaad. Uus sild saab keskusest sisse- ja väljasõidul kindlasti Kesklinna sillast olulisemaks. Tegemist on kiirema ühendusteega linnast välja, kui seda on praegune. Uus sild on seotud randa viiva Aia tänava ja jõeäärse ja eeslinna elupiirkonnaga.

Oluline muudatus on bussijaama kavandamine Aia ja Laia tänava nurgale. Hoolimata plaanitava silla logistilistest eelistest, tuleb väga hoolega kaaluda bussijaama üleviimist uude asukohta, sest praegune bussijaam on vanalinnaga tihedalt seotud.

Kui senisel territooriumil on võimalik luua sõitjatele inimlikud tingimused ja muuta busside liiklusskeemi, on mõistlik kujundada bussijaam inimestele mugavaks olemasolevas paigas.

Oluline on, et linna jõudnul tekiks selge pilt, kuhu ta on jõudnud ja kuhu kõigepealt minna. Ringi tänav on hea alguspunkt. Mööda Ringi tänavat saab teha kergliiklustee otse randa, praegu lõpeb see tee Kuninga tänaval.

Samuti ristuvad Ringi tänavaga Rüütli ja Aida tänav, mis on kaks peamist jalakäijate ala. Mõlemad tänavad tuleks ühendada ringiks, mis senisest paremini seoks ühte linna kaks poolt nende äärde jäävate kultuuriobjektide, parkide ja väljakutega.

Ringi toimimiseks on kõige olulisem lahendada Vee ja Akadeemia tänava ülekäik ning sidumine Õhtu tänavaga. Siis hakataks praegusest aktiivsemalt kasutama Siinmaa WCd ning paremini saaks mööda Kalda tänavat liikuda jahtklubi poole, muulide ja rannani.

Järgmine oluline objekt, mis on kavas kesklinna paigutada, kuid mille tulek ja asukoht on veel küllalt ebareaalne piirkonna keeruliste maaküsimuste ja tõenäoliste poliitiliste muutuste tõttu, on (moodsa) kunsti muuseum. Miks mitte näiteks arhitektuurimuuseumi Pärnu filiaal?

On ju Pärnul mõlemas valdkonnas kaalukas roll Eesti kultuuriloos. Tallinnast-Tartust erinevalt on Pärnul võimalus ehitada analoogne kultuuriobjekt otse kesklinna ning viia turism ja kultuurielu kvalitatiivselt uuele tasemele.

Süda ja keskus

Uuest sillast ja bussijaamast ühes sellega seotud avaliku ruumiga peaks saama linnasüda, mis nii oma ruumilise ülesehituse kui funktsionaalsusega pumpaks elu ülejäänud süsteemi ning eeldatavasti kaugemalegi ranna, jõe ja Aia tänava vahelisse muinsus- ja kuurortlinnaruumi.

Vaadates keskust veidi kaugemalt, võib koos vana ja uue keskusega selle kandvaks ja siduvaks elemendiks kunagise bastionaalvööndiga haaratud alal lugeda H-kujulist ristuvate tänavatega struktuuri.

Selle vertikaalid moodustavad Vee ja Akadeemia ning Ringi ja Aia tänavast ning horisontaal kujuneb Aia, Pika või Rüütli tänavast. Vertikaalide tähtsuse liikumisteedena loovad just sillad.

Olulisemad avaliku ruumi elemendid ehk väljakud paiknevad vertikaalidel või selle vahetus läheduses: Keskväljak, Endla teatri esine, raamatukogu ümbrus, Jakobsoni park, Rüütli plats, bussijaam, Port Artur 1 tagune ja Port Artur 2 esine väljak.

Samuti on Aida ja Rüütli tänav tugevad avaliku ruumi elemendid. Pikk tänav moodustab oma hoonestusega tugeva vana ja uut teineteisest eraldava linnaehitusliku struktuuri, mida mõneti tugevdab teljele jääv raamatukogu.

See osaliselt kujunemisjärgus, kuid üsna selgesti hoomatav avalike ruumide põiming seob eri ajastuid, vaateid, mastaape ja kvaliteete.

Linnaruum, mis Kesklinna silla juures on juba välja kujunenud, esindab sealpool väikeste kõrvalekalletega ühe ajastu loodud ranget struktuuri nii paigutuses kui arhitektuuris. Olemasolev Rüütli ja kujundatav Aida tänav kulgevad radikaalselt eri kihistustes.

Funktsionaalne tihedus

Südame kujunemiseks on vaja luua mitu eeldust.

Esiteks peaks piirkond silla asukohast tulenevalt olema võimalikult paljudele siia jõudnutele koht, kus vahetada oma liiklusvahend Pärnu mastaabile kohasema vastu.

Saabumispaigaks sobivad nii kavandatav bussijaam kui ümbruskonda plaanitavad parkimiskohad. Infrastruktuur ümberlülitumiseks kujundatakse meeldiva jalakäijate ala, avalike rattaparklate, rattalaenutuse kaudu.

Teiseks peaks koht inimesi meelitama oma funktsionaalse mitmekesisusega. Avalik ruum, mida piiravad nii elu-, äri- kui ühiskondlikud hooned, on potentsiaalne väga erinevate avalike ürituste paik otse kesklinnas.

Nii kontserdid, turud kui etendused peaksid üsna loomulikult toimuma nii ümbritsevate äride kui kultuuriasutuste initsiatiivil. Kui koht on aktiivselt kasutusel, leiab see eeldatavasti rakendust ka paigaga otseselt sidumata tegevuse näol.

Tuleb luua positiivne, doominoefekt, sest eesmärk on ju rajada linnakeskkonna abil kõik eeldused, et süda oleks kutsuv nii tänu meeldivale keskkonnale kui põnevatele sündmustele.

Kolmas aspekt on koha ruumiline struktuur. Peale jalakäijasõbraliku keskkonna tuleb vaadelda väljakut ümbritsevaid mahte kui ansamblit – eri elementidest tervikut. Ansamblit, millel peaksid olema oma sisemised ja välimised mahulised suhted.

Olgugi keskuse mõningane laialivalgumine tänapäeval täiesti loomulik, on eesmärk hoida kese tsentris ehk kohas, mis jääks nii Pika tänava kui uut ja vana keskust poolitava põhitelje äärde.

Keskus tuleks kujundada nõnda, et see looks ise oma funktsionaalset kompaktsust, mis tähendab, et piiratud avalikke ruume ääristaksid eri ülesannete ja avaliku kasutusega hooned (teenindus, kaubandus, kultuur).

Funktsionaalne tihedus toidaks nii kultuurilist, sotsiaalset kui ärilist põimumist. Samal ajal ei tohi lasta kaduda elul.



Artikkel põhineb Pärnu linnafoorumi materjalil. Informatsiooni linnafoorumi kohta leiab leheküljelt www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/parnu.