Mihkli kasvas Soontaganast

Mihkli kirik järgib Saare-Lääne piiskopkonna kirikute ehituskommet: ühelööviline pikihoone veidi kitsama kooriruumiga idasuunal. Foto: Urmas Luik

Mihkli kirikukihelkond on arvatavasti Eesti vanimaid ja moodustati juba 13. sajandil, kohe ristisõdijate tuleku järel, kui paavstilt ristisõjaks õhutust saanud röövlikari Soonta-ganat piiras.

Legend räägib, et mõnda aega oli Mihklis jumalasõna kuulutanud isegi Läti Henrik, "Liivimaa kroonika" kirjutaja, kuid selles ei maksa kindel olla.

Kirikuõpetajaks sai Henrik 1208. aastal, tema kindlalt teada preestrikohad asuvad latgalitega asustatud Ümera (nüüd Jumara) kandis ja suurema osa elust oli ta Papendorfi (Rubene) preester.

Mihkli kirik ehitati 13. sajandi neljandal veerandil. Henrikust on viimane kirjalik märk 1259. aastast, kui temast räägitakse kui eakast mehest, kellelt tunnistuse võtmisega ühe piiritüli asjus tuleb kiirustada.

Mihkli on ainus kihelkond, mis jaotub kahe maakonna vahel.  17. sajandi alguses tõmmati kihelkonnast läbi Pärnu- ja Läänemaa piir, nii oli see veel 20. sajandil. Koonga ümbrus sai Pärnumaale ning Veltsa ja Mihkli jäid Läänemaale. Enne seda kuulus Mihkli tervenisti Läänemaale ja veel varem Soontagana muinaskihelkonda.

Soontagana hõlmas aukartust äratava maa-ala ja olles liidus Kor-be (Pärnu-Jaagupi) muinaskihelkonnaga, oli mõjukas sõjaline ning poliitiline keskus.  

Kahe maakonna piiri tõmbamisega juhtus, et kihelkonnakeskus Mihkli jäi kõigest mõni kilomeeter Pärnumaa piirist Läänemaa poole. See tundub ebaõiglane vähemalt 20. sajandi alguse kontekstis, sest näiteks 1920. aastal elas Mihkli kirikurahvast ainult kolmandik Läänemaal.

Kihelkonnas paiknes 12 mõisat: peale Mihkli kirikumõisa Keblaste, Oidrema, Kõima ja Rindali rüütlimõis, Võrungi, Koonga ja Kalli riigimõis ning neli kõrvalmõisat: Aru ja Veltsa (Keblaste kõrvalmõisad), Karinõmme (Oidrema) ning Ahaste (Rindali).

Tänapäeva haldusjaotuses jäävad ajaloolise Mihkli kirikukihelkonna maad, nagu need 20. sajandiks olid välja kujunenud, peaaegu tervikuna Pärnumaale ja langevad suurel määral kokku Koonga valla piiridega. Erand on Rindali mõisa ümbrus, mis jääb Audru valda.

Teisalt on Parasmaa riigimõisa ümbrus, mis polnud küll Mihkli kihelkonna osa, nüüd Koonga valla pärandis. Ajalooliselt asub Parasmaa hoopis Pärnu-Jaagupi ehk Soontagana muinasaegse liitlase Korbe muinaskihelkonna põlistel aladel.