Vene kool õpetab oskust olla tark meediatarbija

Vene gümnaasiumi õpilased käisid Eesti Päevalehe toimetuses ja Eesti Televisioonis. Foto: Erakogu

Niikaua kui eksisteerib inimene, vajab ta teavet ja lõõgastust. Meedia on selleks üks olulisi võimalusi. Vene gümnaasiumis saab juba viis aastat 11. klassis õppida valikainena meediaõpetust eesti keeles.

Ainekavas on rohkesti loovat lähenemist, sest lehe või saate praktiline tegemine õpilaste poolt loob  aluse mõista meediat kriitiliselt, tarbida seda oskuslikult ja teadlikult. Kursuse vältel käiakse õppekäikudel Pärnu Postimehe toimetuses ja Raadio Pärnus. Lõpuürituseks on igal kevadel ekskursioon Tallinna, kus väisatakse tele- ja raadiojaamu. Suhted on loodud Viimsi kooliga, on osaletud sealsel meediaseminaril.

Seekord käis kuusteist meediaõpilast uudistamas Eesti Päevalehe toimetuses ja Eesti Televisioonis, peale selle uurisid nad edasiõppimisvõimalusi Balti Filmi- ja Meediakoolis.

Eesti Päevalehe uudistejuht Vallo Toomet tutvustas noortele üleriigilise päevalehe rõõme ja muresid, ajakirjanikutööd ning viis huvilised  ringkäigule toimetuse tööruumidesse.

Eesti Televisioonis said õpilased selgitusi, kuidas valmib telesaade. Vaadati stuudioid, põnevust pakkusid nagu ikka “Terevisiooni” ja uudistesaadete stuudiod. ERRi muuseumis köitsid tähelepanu Moskva olümpiamängude aegne kaalukas mobiiltelefon ja võimalus imiteerida telesaate tegemist.

Ringkäigul Balti Meedia- ja Filmikoolis hämmastas noori sealne väga mahukas filmikogu – ühtekokku 4000 nimetust. Vaadati tehniliselt heal tasemel sisustatud õppestuudioid.

Õppekorralduse juht Maia Sule tegi ettepaneku vaadata kõigepealt tudengifilmi, milleks oli Andrew Bondi „Vene suurus“ (“Russki razmer”, 2009). Järgnes koolis õpetatavate erialade tutvustus. Küsimusi meedia- ja filmiokooli ning õppimistingimuste kohta esitati rohkesti, mis annab põhjust arvata, et laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas pakub vene rahvusest noortele huvi.