Aasta lõpus aktiviseerunud Rail Balticu Tartu peatuse igatsejad ei ole jälginud protsesside kulgemist ja seni tehtud investeeringuid. Euroopa Liit rahastas Rail Balticu I etapi nime all investeeringuid Tallinna-Tapa-Tartu-Valga liinil, tõstmaks kiirused 120 kilomeetrile tunnis.
II etapis pidid kiirused tõusma 160 kilomeetrile tunnis. Praegu rongi ühendust Tallinnast Riiga, rääkimata Varssavist, ei ole, kuigi Eesti poolel on võimalused loodud.
III etapi eesmärk on juba Euroopa rööpalaiusega raudtee planeerimine ja ehitamine. AECOM Limitedi töö alusel tehti 2010–2011 Rail Balticu trassi asukoha põhimõtteline valik. Põhjendatud valikuks Eesti piires osutus trass läbi Pärnu maakonna.
Konkreetseks sammuks planeerimise alustamiseks oli vabariigi valitsuse 12. aprilli 2012 korraldus number 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks“. Sellele järgnes Pärnu maavanema 23. aprilli 2012 korraldus number 267 „Pärnu maakonna planeeringu „Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“.
Algatatud planeeringuid ja keskkonnamõjude hindamist ei saa peatada, sellist võimalust seadusandlus ette ei näe. Lepingud planeerijatega on sõlmitud ja nende tühistamist koos leppetrahvide tasumisega on raske põhjendada. Algatatud planeerimisprotsess tuleb läbida.
Poliitikute ja teiste Tartu suuna unistajate jutt ei maksa siinjuures midagi, kui just ei ole tegemist populaarsuse tõstmise katsetega. Planeering toimub praegu ja siin, põhiküsimus on hoopis see, kuidas tulevane raudtee kõige vähem häiriks meie elukeskkonda, ettevõtlust ja sissetulekuid. Leida parimad trassiversioonid, kaaluda erinevaid tehnilisi lahendusi, sealhulgas teatud piirkondades raudtee kulgemist postidel.
Trassi asukohavalikutes on kokkulepped saavutanud nii Harju, Rapla kui ka Pärnu omavalitsused. Lätlased võtavad meilt planeeringujoone vastu Häädemeeste vallast, mitte Valgast.
/nginx/o/2017/09/19/7116999t1h753a.jpg)