Pärnumaal Audru vallas Papsaare külas paikneva Neeva aia tegusus hakkab silma: alles oli seal rahvarohke laat, eeloleval pühapäeval toimub rohevahetus.
Aiandist võib lahkuda õitseva õunapuuga
Rohevahetus on juba kolmas ja see huvitab inimesi. Kohale tullakse oma taimejäägiga ja paari tunniga on kaup omanikku vahetanud.
“Kui palju inimesi eelmisel nädalavahetusel laadal käis, ei oska öelda, kuid keegi luges autosid ja sai 50,” märkis OÜ Neeva juhataja Tamara Mesila rõõmsalt.
Eriti meeldiv on aiandikülastajale see, et siin on võetud suund jagada kliendile võimalikult palju selgitusi nii taimede kasvukoha kui hoolduse suhtes.
“Oleme kõik ka taimekasvatajad, mitte ainult müüjad,” põhjendas juhataja. Tema hinnangul aitavad aiasõpru näidispeenradki. Siin kasvab puid-põõsaid, nende leinavorme ja püsikuid, et huviline näeks, mis moodi tema valitud taim välja nägema hakkab, milliseid õisi kannab. “Peenrad on veel noored, aga nelja-viie aasta pärast loodan sellel rohket õieilu,” avaldas Mesila.
Õige aeg istutada
Aiandil on paarituhandene sortiment lehtpuid ja -põõsaid, vilja-, marja- ja okaspuid, ronitaimi, roose, püsi- ja suvelilli. Osta saab turvast, kõdusõnnikut, väetisi ja taimekaitsevahendeid.
Aednik-müüja Terje Filippov tunnistas, et hommikul kella kümnest kuueni õhtul on kogu aeg kiire-kiire-kiire. “Inimesed tulevad talvel kahjustatud viljapuude asemele uusi ostma. Enim kahju said luuviljalised ja praegu on kõige õigem aeg istutada,” põhjendas ta.
Populaarsemad ostud on õuna- ja ploomipuud, samuti murelid, kirsid. Peale talvekülma on aedades kahju teinud jänesed-kitsed. Filippov soovitab aiapidajal vaadata, kas puu on ülaltpoolt pookekohta elus. Kui nii, siis see taastub, ehkki aega võtab.
Tänavu valitseb inimeste seas elav huvi oma aia marjapõõsaste järele, nii ostetakse varasemast rohkem tikri- ja sõstrapõõsaid.
“Meil on ka paljasjuurseid istikuid pakkuda. Paljasjuurne tuleks kohe maamulda panna. Aga kui kohe pole võimalik, saab neid koduses aianurgas niiske mulla all mõnda aega hoida, maksimum oleks nädal. Mullakuhil peaks asuma varjus ja olema pidevalt niiske,” õpetas Filippov. Okste tagasilõikamist viljapuudel Filippov praegu ei soovita: pungad on juba väga suured. Lõigata võiks juuli lõpus.
Praegu sobib istutada mullapalliga okaspuid ja seda kuni jaanipäevani. Mullapalli tuleb aednikel valvata, et see läbi ei kuivaks. Istutajal oleks tark mullapalli võrk puu kaela ümbert lahti harutada, mujale võib võrk jääda.
Talvekahjustusega okaspuid soovitab Filippov kasta jaanipäevani spetsiaalse okaspuuväetisega, aga pärast seda lõigata pruuniks jäänud osad ära.
Neeva aias õitsevad potis kasvavad õuna- ja ploomipuud, murelid. Pilku köidab tavatu, heleroosade õitega toomingas.
Juba õitsev puu aeda
“Kui puu juba õitseb, kannab ta vilja,” märkis Filippov. Märkus tähendas seda, et huviline viib õitseva puu oma aeda ja jääb sellelt kirsse, õunu või ploome ootama.
Aednik-müüja näitas haralist ploomipuud “Trailplaizer”, mis Eesti aedades levinud ei ole, aga on söödavate viljadega ja tänu punastele lehtedele väga dekoratiivne. Kaks head korraga: ilupuu, mis kannab söödavat vilja. “Viljad on suured ja punakad, täiesti söödavad ning kõlblikud kompotikski,” selgitas Filippov.
Õitsevate õuna- ja murelipuude kohta märkis aednik, et needki kannavad pärast istutamist vilja. Üks söödavate viljadega kuslapuu oli juba ära õitsenud. “Väga head marjad,” kiitis aednik. “Maitselt meenutavad mustikat-sinikat.”
Aiandi töötajad on märganud, et inimeste pelgus leinavormide vastu on kadunud. “Kui varem arvati, et need sobivad vaid surnuaeda, siis nüüd nimetatakse neid rippoksalisteks ja viiakse julgesti koduaedadesse,” kinnitas Filippov.
Juhataja Tamara Mesila sõnutsi kasvatatakse paljud istikud kohapeal, Neeva aial on oma puukool, kus kasvavad marjapõõsad, okaspuud, poogitud viljapuud. Müügil on kahe ja poole meetrisi elupuidki. Istikud, mis aiandisse sisse tuuakse, tulevad ikka Eesti puukoolidest, seega on nad kõik kohapealsete talvede karastatud ja see annab kasvukindluse.