Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/07/25/5657923t1hab6d.jpg)
/nginx/o/2011/01/20/501949t1h5e4e.jpg)
Inimene on looduse kroon, tavatseti vanasti öelda. Kas kroonitu väärib krooni, on üha kroonilisemaks muutuv küsimus. On ju kroonist tähtsam ja esmasem, et inimene on elusa looduse ja loomariigi osa ning väljaspool elusloodust, selle kõrval, kohal või kogunisti selle asemel meil kardetavasti (või hoopiski õnneks) elulootust ei ole.
Olles eluslooduse mõjukaim ja loomariigi mahukaim osa, on meil looduse ees ja sees selle käekäigu eest suurim vastutuski, lausa eksistentsiaalne vastutus.