Röövkapitalism R-Kioski moodi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
R-kiosk.
R-kiosk. Foto: Liis Treimann

Usun, aastal 2014. ei rehkenda enamik eestimaalaseid enam eurohindu kroonideks ja vastupidi. Üsna tavaliselt ei pöörata ka väiksemate ostude puhul tähelepanu seigale, kas mingi toode maksab näiteks 1.10 või 1.35 eurot. Samas moodustab 0.25 eurosenti vanades heades Eesti kroonides pisut vähem, kui neli krooni. See on juba numbriks, mis varem pani inimesi kukalt kratsima, kas ikka osta või mitte.

Selle tundmuse on ära tabanud ka Pärnus tegutseva R-Kioski müügispetsid. Nad teavad, näiliselt konkurentsitus piirkonnas ei arvesta klient 0.25 eurosendise hinnavahega. Need ligikaudu neli krooni ei morjenda enam kedagi. Ning nii kummaline, või pigem alatu, kui see ka ei ole on näiliselt konkurentsituks piirkonnaks Pärnu haigla. Haigla, kus ravitakse inimesi, haigla, kus kindlasti tarbitakse rohkem karastusjooke. Siin saabki kaupmees märkamatult täiendavad 0.25 eurosenti sisse kasseerida. Kuidas?

Aga väga lihtsalt. Poole liitrine karastusjook "Valge klaar" maksab Tallinna maantee R-Kioskis ühe euro ja kümme senti. Haiglas asuvas R-Kioskis on hinnale omakorda lisandunud 0.25 eurosenti, moodustades 1.35 eurot. Ehk siis ligikaudu neli krooni rohkem, kui Tallinna maanteel asuvas R-Kioskis.

Kallim pole mitte ainult "Valge klaar". Kääre leiab teistegi toodete hindades. Loomulikult on hinnavahe põhjustanud rasked logistilised tingimused haigla piirkonnas, kuludki kioski ülapidamiseks haiglas on kindlasti meeletud.

Tegelikult ei tundu see hinnavahe üldse suur. Samas tundub eelpooltoodu valguses olevat "suur" R-Kioski müügispetside empaatiatunne.

Märksõnad

Tagasi üles