Kommentaar: Kiievis mäss ja lahingud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Meeleavaldused Kiievis on kasvanud rahutusteks president Viktor Janukovõtši režiimi vastu.
Meeleavaldused Kiievis on kasvanud rahutusteks president Viktor Janukovõtši režiimi vastu. Foto: Reuters

Seda stseeni tasus näha – poksi raskekaalu maailmameister, poliitikasse sukeldunud ja ülemraadas üksnes tühipalja vaheleseismisega kaklejaid lahutanud Vitali Klitško püüdis sama teha väljakul, seistes näoga löögiriistu omavate opositsiooni- ja seljaga julgeolekujõudude poole, et peatada esimesi ründamast teisi ja sai... tulekustutivahtu näkku! Esimest korda karjääri jooksul. Kuna selgelt omade poolt, siis tekkis küsimus: kui omad need omad on?

Üks on selge – kui Ukraina sündmused mullu 21. novembril vallandusid, ajendatuna valitsuse otsusest mitte alla kirjutada assotsiatsioonilepingut Euroopa Liiduga ja sõlmida lepingud hoopiski Moskva juhitud tolliliiduga, siis kulges pahameeletorm rahumeelsetes vormides. Sellele tegi lõpu valitsuse Vilniuse kohtumise järgne katse protestiavaldused jõuga lõpetada (ööl vastu 30. novembrit).

Pärast seda kontsentreerus protest Kiievisse, esialgu n-ö taustaks seal 5.–6. detsembrini toimunud OSCE välisministrite kohtumisele, kuid siis jäädigi keskväljakule ja selle ümbrusse. Vahepealseks värvikaimaks lisandiks tuleb pidada 30. detsembri nn auto-Maidani, kus siis euro(opa)meelsed autoomanikud sõitsid signaali andes ümber peaminister Mõkola Azarovi ja Vladimir Putini Ukraina esisõbra Viktor Medvetšuki residentside (president Viktor Janukovõtši oma lähedus oli aegsasti blokeeritud).

Märksõnad

Tagasi üles