Autoaknalt jää kraapimine võib klaasi rikkuda

Glassdrive’i spetsialist Villu Jallai jääkraabitsat kasutada ei soovita, aga kui mõnikord kiirus sunnib, siis nühkida sellega vaid klaasi keskelt ja vältida ääri. Foto: Ants Liigus

Külmal ajal on paljudele autojuhtidele heaks abiliseks jääkraabits, millega akna kiiresti puhtaks saab. Kuid ettevaatust, sellega võib klaasi hoopis rikkuda.

Kui auto esiklaas on talvehommikul härmas, on kõige parem kraabitsat üldse mitte kasutada või kasutada väga vähe, rääkis Mauri tehnokülas tegutseva Glassdrive’i spetsialist Villu Jallai. “Kui klaas on määrdunud ja härmatanud kihi all liivaterad, siis kraabitsaga tõmmates kahjustate oluliselt klaasi pinda,” selgitas ta.

Õrnad kohad

Eriti ohtlik on kraabitsaga nühkimine liimitavate klaaside tumedatele äärtele. Need on klaasi kõige õrnemad kohad ja kraabitsaga võib kergesti seda pinda sedavõrd vigastada, et tulevikus nendest mikrovigastustest klaas mõraneb, näiteks löökaugust läbi sõites.

“Kui mikrovigastustega klaas peab mingil ajal taluma suuremat pinget, võibki klaas tõepoolest puruneda,” sõnas Jallai. “Mu kolleegidel on olnud garantiiremondi juhtumeid, kus paar nädalat tagasi paigaldatud esiklaasis on mõra ja diagnostika näitas, et mustale äärele on kraapides vigastus tekitatud. Sellisel põhjusel tekkinud mõra ei korva ükski kindlustus ega lähe see garantii alla. Inimene ise vigastas klaasi seda valesti hooldades.”

Nii olekski mõistlik õhtul koju jõudes lasta aknapesuvedelikku klaasile ja kojameestel paar-kolm korda pind puhastada, et liivaterad kaoksid.

Kui hommikuti jätkub aega, tuleks lasta klaasil soojeneda ja nii jää sulatada. Kui aga kiirus tõesti tagant sunnib, võib kraabitsat kasutada ainult kojameeste tööpiirkonnas. “Äärte pealt mustal ribal ärge kindlasti kraapige,” hoiatas Jallai.

Kui liivaterast tekib kriips kojameeste tööpiirkonnas, siis see võib halvendada klaasi optilisi omadusi pimedas sõidu ajal, kuid mõra sealt tõenäoliselt siiski jooksma ei hakka.

“Paljud inimesed on lasknud esiklaasi kriimustuse korral poleerida, tegelikult seda teha ei tohiks. Klaas läheb küll visuaalselt ilusamaks, kuid selle optilised omadused võivad halvenevad veelgi,” nentis Jallai.

Ühe variandina on soovitatud hommikul akna kiireks sulatamiseks sellele leiget vett valada. Jallai sõnul võib nii teha, aga sellel pole erilist mõtet, sest suure külma korral jäätub vesi kiiresti, pealegi võib klaas temperatuuride vahest praguneda.

Kõige klaasisõbralikum variant on ikkagi auto soojendamine ning seejärel jää ja lume klaasilt kergelt maha lükkamine.

Keemia appi

Poodides müüakse jää vastu võitlemiseks mitmesuguseid kemikaale, mis takistavad jää tekkimist või aitavad seda kergemini sulatada. Kindlasti muudavad need kiirustajate elu lihtsamaks.

“Mina selliseid aineid ei kasuta,” sõnas aga Jallai. “Liigne keemia pole samuti klaasile hea. Küll aga soovitaksin klaasivaha, mis hõlbustab vee äravoolamist esiklaasilt, talvel saab jää ja mustuse tänu sellele väga kergelt klaasilt ära.”

Väga head on spetsiaalsed autoakendele mõeldud termotekid, aga ka täiesti tavalised tekid, mida külma öö eel autole tasub visata.

Autoakende läbipaistvus sõltub paljuski kojameeste seisukorrast ja Jallai soovitas neid kindlasti nädalas korra või kaks hooldada. “Mina teen seda Fairy või seebiveega,” ütles ta.

Aknapuhastajate kummipind kogub enda külge palju mustust, kui seda korralikult puhastada, siis kestab see kauem. Loomulikult tuleb kojameeste kasutamise eel klaasile korralikult pesuvedelikku lasta.