Oma igapäevase töö, leiva ja rahamurede kõrval võib riigi iseseisvuse säilimine tunduda meile kohati liiga lihtne ja loomulik. Globaliseerumine tihendab positiivseid seoseid riikide ja inimeste vahel ning soodustab teadmiste, tehnoloogia ja eelkõige info levikut.
Samal ajal võib üleilmastumine suurendada maailmas ebastabiilsust ning ettearvamatust. On ju riikidevahelise poliitilise vastandumise, majanduslike erimeelsuste, ressursside pärast toimuva konkurentsi, usuliste ja etniliste pingete ning vahel niisama vääritimõistmise mõju mõnikord lausa katastroofiline.
Meil on liitlasi
Riigikogus praegu arutusel Eesti julgeolekupoliitika aluste eesmärk on eelkõige meie iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Põhiosas korraldab Eesti oma rahvusvahelist julgeolekut liikmelisuse kaudu NATOs ja Euroopa Liidus.
Peame teadma, et Ameerika Ühendriigid on endiselt maailma juhtiv poliitiline, sõjaline ja majanduslik jõukeskus. Samal ajal on globaalprobleemide lahendamisel arenenud tööstusriikide kõrval varasemast suurem osa riikidel, mis just viimasel ajal on oma poliitilist, majanduslikku ja sõjalist suutlikkust hoidnud või kasvatanud.
Meie Peipsi-taguse naabri kõrval on arvestatavad kahtlemata Hiina ja India. Lääneriikide tähtsus üleilmsete poliitiliste ja majanduslike protsesside kujundamisel aga väheneb. ELi ühine välis- ja sisepoliitika püüab küll seda kompenseerida ning poliitilist ja majanduslikku mõjukust kasvatada. Väärib märkimist, et ELi ja Venemaa suhted on ikka veel ebaühtlased, kuid vastastikune sõltuvus on suurenenud juba nüüd, rääkimata tulevikust, kui Läänemerre rajatav gaasitoru kord valmis saab. Eesti soovib Venemaaga avatud dialoogi kõikide probleemide puhul ja on valmis otsima praktilise koostöö edendamise võimalusi. Samal ajal on Venemaa pidanud NATO kasvavat rolli maailma julgeolekukoostöös ja NATO üldist laienemist just oma huvide vastu suunatuks.
Sõda pole tõenäoline
Eesti julgeolekut mõjutavad nii meie rahvusvaheline seisund kui riigisisene areng. Õnneks ei ole ekspertide arvates Eesti-vastane sõjaline rünnak praegu ega lähitulevikus tõenäoline. Kaugemas perspektiivis ei saa muidugi midagi välistada.
Eelkõige ohustab meie julgeolekut praegu mõne välisriigi eriteenistuse tegevus. Olgu siis Eesti rahvusvahelise maine kahjustamine, sisemise ebastabiilsuse tekitamine ja kas või meie liitlaste mõjutamine võtta vastu Eesti sõltumatust kahjustav otsus.
Küll võib Eestit kui demokraatlikku avatud ühiskonda suuresti mõjutada äärmuslike, kuritahtlike või üksteise vihkamisel põhinevate ideoloogiate levik. See tekitab sotsiaalseid pingeid ja vähendab ühiskonna sidusust. Seetõttu tuleb meil juba praegu mõelda, kuidas tõmmata senisest rohkem tähelepanu rahva ühtekuuluvustundele ja psühholoogilisele kaitsele. Meie meediaruumi avatus võimendab ju kõike, nii head kui halba.
Terrorioht pole välistatud
Mastaapne terroriakt Eesti liitlase vastu mõjutaks kahtlemata meie riigi julgeolekut. See, suunatuna Eesti kodanike vastu mujal maailmas, õõnestaks meie kindlustunnet. Üldine turvalisus ja riigi areng saaks laastatud, kui terrorismiakt pandaks toime siinsamas, Eesti pinnal.
Seetõttu tulebki meil tähelepanu pöörata rahvus- ja ususuhetes radikalismi vältimisele, terrorismi rahastamise ärahoidmisele ja suure rünnakuriskiga isikute ning objektide kaitsele.
Samuti on riigi julgeoleku seisukohalt oluline korruptsioonivastane võitlus. Sellega ennetatakse ja välditakse riigi maine kahjustamist, aga ka organiseeritud kuritegevuse, varimajanduse ja rahapesu levikut.
Arvutimaailma turvalisust rikkuva küberkuritegevuse tõkestamisel on tähtis roll info- ja sidesüsteemide toimimisel, eeskätt finantsturvalisuse tagamisel. Veel võivad meie riigi julgeolekut ohustada loodusõnnetustest, katastroofidest või nakkushaiguste levikust tulenevad hädaolukorrad nii Eestis kui lähiümbruses. Laevaliikluse intensiivistumise ja naftatoodete veo mahu tõusuga kasvab suurte laevaõnnetuste ja ulatusliku keskkonnareostuse oht.
Tegemist raamdokumendiga
Seega võime öelda, et meie julgeolek on mõjutatud väga erinevatest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnateguritest nii Eestis kui väljaspool seda.
Riigikogus arutusel otsus Eesti julgeolekupoliitika aluste kohta on raamdokument edasiste valdkondlike ja üksikasjalike tegevuskavade ja -poliitikate koostamiseks. Need aga võivad kätkeda riigisaladusi ega pruugi avalikkusele kättesaadavad olla.