Piirisaarde satub hämmastunud külalisi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Oleme siin nagu piiri saarel, vastas on riigimets, ümberringi talud,” põhjendab Piirisaare puhketalu perenaine Marju Pulst koha nime saamislugu.
“Oleme siin nagu piiri saarel, vastas on riigimets, ümberringi talud,” põhjendab Piirisaare puhketalu perenaine Marju Pulst koha nime saamislugu. Foto: Urmas Luik

Romantilise rannatee äärde jääva Piirisaare puhketalu pererahvas Marju ja Heino Pulst on paarikümne tegevusaasta sees näinud külastajaid siit- ja sealtpoolt maakera ning pakkunud näiteks jaapanlastele kordumatu elamuse.

“Ühel vihmasel õhtul oli õues jaapanlane, rattaga, ta ei osanud midagi muud peale oma keele, võtsin lapselapse telefoni otsa, ta on jaapani filoloog, ja tema siis meid vahendaski,” jutustab perenaine Marju Pulst. “Ja ükskord oli õues jaapanlaste pere, nad olid väga üllatunud: teil ei ole siin midagi, ainult mets ja maja ja meiega räägitakse jaapani keeles! Lapselaps juhtus siin olema ja vestles nendega paar tundi.”

Puhketalu pidamise julguse sai Marju nõukogude ajal Viisnurga kämpingu juhatamisest. Kui algas uus aeg, muutus maainimeste elu. Pulstid lõpetasid nelja lehma pidamise, sest kombinaat enam erapidajatelt piima ei varunud, ja nii tuligi mõte tööle panna: kuidas edasi.

Märksõnad

Tagasi üles