Brad Pitt versus zombid

Foto: Kaader filmist

Mõne aasta eest kirjutas Max Brooks zombivastasest maailmasõjast raamatu, mis olevat olnud ühtviisi nii hea kui ka menukas. Hiljuti meie kinodesse jõudnud „Z maailmasõda“ toob kirjasõna nüüd suurele ekraanile.

Suurem osa elavatest surnutest pajatavatest linateostest on olemuselt üsna personaalsed ja lokaalsed. Neis küll viidatakse suurematele sündmustele, kuid näitamiseni enamasti ei jõuta. Kui üksikud kaadrid põrmu vajunud tsivilisatsioonist kõrvale jätta, on keskpunktis inimene ise ja tema kannatused.

„Z maailmasõda“ läheb aga hoopis teist teed. Fookuses on globaalne katastroof, mida toetavad natuke isiklikumad lood. Vähemalt peaks see nii olema ideaalis, kuid paraku kukub välja teisiti.