Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/03/16/3877439t1h6314.jpg)
/nginx/o/2012/11/30/1462752t1h8efb.jpg)
Kuidas see Camus ütleski? „Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest.“ Mul on pidevalt tunne, et eksistentsialism sõnastas midagi olulist; midagi juba kaua eksisteerinut, midagi, mis iseloomustab kogu lääne kirjanduspärandit. Nimelt lõhe inimese ja teda ümbritseva maailma vahel.
Inimese kujutlus ja tegelikkus väljaspool seda kujutlust on omavahel vastuolus. Kui soovida rääkida ilukirjanduslikust proosast kui sellise lõhe kirjeldamise loost või isegi ajaloost, võiks kirjutatu jagada laias laastus kaheks.