Jan Kaus: Kirjandusest kirjaniku pilgu läbi

Jan Kaus. Foto: PP

Kuidas see Camus ütleski? „Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest.“ Mul on pidevalt tunne, et eksistentsialism sõnastas midagi olulist; midagi juba kaua eksisteerinut, midagi, mis iseloomustab kogu lääne kirjanduspärandit. Nimelt lõhe inimese ja teda ümbritseva maailma vahel.

Inimese kujutlus ja tegelikkus väljaspool seda kujutlust on omavahel vastuolus. Kui soovida rääkida ilukirjanduslikust proosast kui sellise lõhe kirjeldamise loost või isegi ajaloost, võiks kirjutatu jagada laias laastus kaheks.

Esimese hoovus on pakkunud just eksistentsialistliku mõtte ja kirjanduse kaudu täpseid sõnastusi, mida võib kokku võtta umbes nii: kujutluse ja tegelikkuse vaheline lõhe on ületamatu.