Juhtkiri: Jälle üks tore riigireetmine!

Pärnu Postimees. Foto: PP

Pole võimatu, et 2. veebruaril 1920 allkirjastatud Tartu rahust ja selle tähtsusest noorele Eesti Vabariigile räägime sel nädalavahetusel viimast korda. 18. veebruaril Moskvas alla kirjutada plaanitava Eesti-Vene piirilepinguga viskab taasiseseisvunud Eesti ühe omariikluse olulistest alusdokumentidest prügikasti. Venemaa käsitleb seda niikuinii vaid kunagi nõrkusehetkel sõlmitud paberina, millel pole isegi üriku väärtust.

Venelaste suhtumine Tartu rahusse on samal ajal õige kummaline. Tegelikult peaksid nad seda lepingut hindama niisama kõrgelt kui eestlased. Just rahulepe Eestiga ja vastastikune riiklik tunnustamine avas Venemaal võimu haaranud Lenini kambale tee rahvusvahelisele tunnustamisele.

Paslik on tsiteerida Jaroslav Hašeki tegelaskuju salapolitseinik Bretschneiderit, kes rõõmustas: ”Ma näen, jälle üks tore riigireetmine!“, kui pidada silmas 18. veebruaril juhtuma hakkavat. Ja mis see muud siis on, kui põhiseadus ütleb selgelt: Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga. Ja veel: Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.