Mõneti kurvalt vaatab Indrek Vimberg Tallinna äärelinnas nõukogudeaegse masinaehitustehase 1950ndatest pärit telliskivihoone poole. Sellest on viimastel aastatel saanud Eesti moodsa infotehnoloogia sektori keskus.
Kriisi ajal aitab Eestit silmapiiril olev eurogi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
”Kriisi tõttu, mis avaldas mõju eelkõige ehitustegevusele, peatusid investeeringud,” ütleb Vimberg ja osutab lagunevale kõrvalhoonele, mis meenutab rehealust. ”Meil on aga juba esimene pääsuke kohal: üks investor alustab rekonstrueerimistöödega.”
Kunagised masinaehitustehased muutusid moodsateks, kuid vanas kuues põhjamaises stiilis hooneteks. Need on IT arenduskeskused, millega Eesti on kuulsaks saanud ja mille abil püüab leida teed kriisist välja. Kriis on avatud Eesti majandusele andnud raske löögi, eelkõige ehitus- ja kinnisvarasektoris. Tänu varasemate aastate ettenägelikule poliitikale pole Eesti nii suurtes raskustes kui naaberriik Läti.
Parematel aastatel kogus Eesti reserve peaaegu kümme protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), täitis Maastrichti kriteeriumid ja just tänu sellele võttis sellel aastal suuna eurotsooniga liitumisele. Vaatamata eelmise aasta SKT langusele, on tänavu oodata mõõdukat kasvu, kuigi 2006. ja 2007. aasta rekordid ei kordu ekspertide hinnangul niipea.
Vaateaken
Vimberg on IKT Demokeskuse juhataja. Keskus on Eesti infotehnoloogia vaateaken, mis ei hämmasta külalisi ainult väljatöötatud e-riigi süsteemi, vaid ka eri praktiliste lahendustega, mida pakuvad kümned paindlikud ja aktiivsed Eesti väikefirmad. ”Meil on suur tööpuudus –14 protsenti, kuid IT valdkonnas pole küllaldaselt spetsialiste,” ütleb Vimberg.
Oma tulevikku näeb Eesti kindlalt suunaga loomelisusele ja lisandväärtusele. Pärast euroga liitumist tulevad päevakorda järgmised suured reformid, eelkõige hariduses ja kohalikes omavalitsustes. Esimene neist peaks eestlasi senisest paremini ette valmistama konkurentsiks tänapäeva maailmas, teine tähendaks ekspertide arvates riigile säästu ja vähendaks omavalitsuste arvu.
Investorite kohalemeelitamine
”Püüame välisinvesteeringuid ligi meelitada näiteks suurte ettevõtete infotehnoloogia- või arendusosakondadesse,” ütleb Maria Alajõe, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (Tšehhis vastab sellele Czechtrade, M. E.) juhatuse liige. ”Eesti riik on väike, mistõttu me ei saa luua tööjõumahukaid ettevõtteid. Seega ei tingi meie tulevikku valik, vaid vajadus.”
Sama seisukohta jagavad sellise traditsioonidega tööstusharu kui tekstiilitööstuse juhid. Raske on konkureerida Aasia toodanguga, kuid see on võimalik.
”Investeerime moodsatesse seadmetesse ja viimasel ajal näeme, et kliendid panevad varasemast rohkem rõhku väärtustele, nagu vastutus elukeskkonna ees või töötajate töötingimused,” ütleb Vahur Roosaar, Pärnus asuva Wendre tehase juhataja. Seal valmistatakse üleilmsetele kaubanduskettidele patju ja tekke. Juhataja väitel tunnetasid nemadki kriisi ja olid klientide survel sunnitud vähendama kasumimarginaale.
Nüüd näeb tehas suures tööpuuduses eelist. ”Aastani 2007 kasvasid palgad tohutult, nüüd palgad langevad ja meil on suurem valikuvõimalus. Sellele vaatamata on palgad meie tehases üle Eesti keskmise,” ütleb Roosaar ja osutab uhkelt moodsale tootmisliinile, kus töötajate ülesandeks on vaid tekkide lõppviimistlus ja pakkimine. Wendre, mis kuulub Eesti juurtega rootslasele, on viimasel ajal üsna palju ise investeerinud, näiteks Poolas osteti tehas.
Euro ei tekita emotsioone
Eestlaste seas on kriisist põhjustatud stressi tunda palju vähem kui lätlaste hulgas.
Vaadates statistikat, hakkasid eestlased varasemast rohkem säästma ja nende palgad ei alanenud riigi- ega erasektoris nii drastiliselt nagu Lätis.
Eestis kaotasid riigiteenistujad keskmiselt 10-15 protsenti palgast, kuid hoiused suurenesid 25 protsenti. Läti riigiteenistujatel alandati palka 30-40 protsendi võrra.
Euro kasutuselevõtt ei tekita suuri emotsioone. Eesti kroon on pikalt seotud euroga ja paljud ettevõtted arveldavad paralleelselt eurodes.
Eestlased rõõmustavad uue vääringu üle, kuid tundub, et neis on elutervet skepsistki. Nad võtavad seda kui kaitset mõne globaalse mõju eest, kuid mitte kui ravimit kõige vastu.
”Euro kasutuselevõtu mõju ei saa üle hinnata. Oleksin ettevaatlik, väites, et siia hakkavad äkitselt voolama suured investeeringud,” ütleb Eesti Panga asepresident Märten Ross. ”Eelkõige pole euro kaitsekilp ettevõtete juhtide halbade otsuste vastu.”
Toimetus tänab Eesti Tšehhi Vabariigi suursaatkonna töötajaid materjali tõlkimise eest.