Veesilm meelitab verejahil sääski aeda

Hetke “kuumim” sääsetõrjeuudis on Ben’s 100, mida Pärnumaal ei müüda. Foto: Urmas Luik

Tänavune vihmane kevad on loonud sääskedele paradiislikud elutingimused. Vereimejate massilist rünnakut piiraks külmalaine või pikk põuaperiood, ajutist leevendust toob tugev tuul.

Tänavu on sääski tõesti massiliselt, isegi linnas, tõdes Pärnu loodusmaja õpetaja Milvi Talts. Meie kandis ründavad põhiliselt laulu- ja metsasääsk.

“Inimesi noolivad emased sääsed, isased on taimsete mahlade toidulised,” selgitas Talts. “Verejanulised on emased pärast viljastumist, enne toituvad nemadki taimemahladest, veri annab neile munade arenguks vajalikke toitaineid.”

Sääskede erilised lemmikud on veekogud ja muidu niisked kohad, näiteks seisva veega kraavid. Tänavuse sääserohkuse üks süüdlasi on kevadised üleujutused. Kui enamik sääski muneb vette, siis meil levinud metsasääsed jätavad munad sügisel säärasesse niiskesse kohta, mis kevadel lumesulamisveega üle ujutatakse.

Koduaias munevad sääsed tiiki, aga ka mis tahes muusse mõneks nädalaks seisma jäänud veega anumasse. Isegi kuuri taga vedelev autokumm, kuhu vihmavett kogunenud, või kapinurgale ununenud veega lillevaas on sääskedele tänuväärt paljunemiskoht.

 Tõrje ja leevendus

Pärnu Postimehe mullusuvine sääsetõrjevahendite test näitas, et tõhusat abi ei tasu loota tõrjeküünaldest ega -suitsudest. Pihustatavatest ja pealemääritavatest vahenditest olid mõjusamad apteekides müüdavad. Enam said kiitvaid hinnanguid Diffusil ja Autan.

Nädala algul võis mitmes Pärnu kaubahallis sääsetõrjevahendeid otsima jäädagi, need olid läbi müüdud. Port Arturis asuva Matkaspordi poe müüja Kristel Põder rääkis, et nädalavahetusel sai suur osa tõrjevahenditest neilgi otsa. “Suuremates poodides lõppes sääsetõrjevahendite varu ära ja siis tuldi siia neid otsima,” sõnas ta.

Klientidel soovitas Põder osta Diffusili. “Praktika on tõestanud, et see on sääskede vastu tõhus,” kinnitas ta. “Diffusili ostavad jahimehedki, kuna sel on tagasihoidlik lõhn.”

Militaristide ja matkajate foorumites kiidetakse tõusaks sääsetõrjevahendiks Ben’s 100. Pärnus paraku seda vahendit osta ei saa.

Ben’s 100 toob läinud aastast Eestisse Viljandis tegutsev OÜ Baltic Hunter. Selle juhatuse liige Eik Rullingo rääkis, et nad olid tänavu varunud 1000 pudelit seda tõrjevahendit ja kui interneti kommentaariumides kumu levima hakkas, osteti päevaga kogu varu ära. Umbes nädala pärast on oodata järgmist suuremat partiid.

“Ben’s 100 sisaldab 95 protsenti toimeainet DEET, mis töötati välja spetsiaalselt USA armee tarvis enne Vietnami sõda, ja praegu parimat tõrjeainet teada pole,” sõnas Rullingo. “See on lõhnatu ja värvitu aine. Kui arukalt kasutada, siis ühele inimesele piisaks 37milliliitrisest pudelist terveks hooajaks.”

Pärnu inimesed saaksid vahendit tellida Baltic Hunteri veebipoe vahendusel.

Kes aga keemiasaadusi endale peale määrida ei taha, võib katsetada näiteks teepuuõli või sidrunimahlaga, mille lõhn sääskedele ei meeldivat. Kel peenras piparmünt kasvamas, võib selle taime tugevalõhnalisi lehti mudida ja mahla nahale määrida. Samuti peaks sääski peletama nii lavendli-, roosi- kui nelgiõli.

Kui sääsk juba verega maiustamas käinud, siis mõnel inimesel sügelevad kublad päevi. Kõige sagedamini soovitatakse sügeluse leevendamiseks kasutada vahendeid, mis sisaldavad tsinki või mentooli.

Esmaabiks võib torkekohale panna midagi külma. Kihelust peaksid leevendama Bittneri palsam ja saialilletinktuur ning rahvameditsiinis on kuplasid ravitud lahja äädika- või soodalahusega.

Kui aga sügelus eriti pikaajaline ja tugev, tasub apteegist küsida allergiavastaseid vahendeid.

Kuidas sääsed ohvri leiavad?

Praeguse sääseuputuse ajal on kõige enam tsiteeritud sääsespetsialisti, Eesti maaülikooli zooloogia osakonna juhatajat Urmas Tartest, kes on kirjutanud, et sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade väljahingatud süsihappegaasi jälgi ja selle kaudu lennata ohvrini. Kui sääsk on jõudnud lähemale, valib ta suuna soojuskiirguse ja niiskuse järgi.

Sääskede rünnakute vähendamiseks soovitab Tartes elamute ümbruses jälgida, et kusagile ei jääks pikalt seisma vett, kuna pangedesse, vannidesse, pudelitesse kogunenud vihmaveest leiab peagi sibavaid sääsevastseid. Aiatiikidesse tasub tuua sääsevastsetest toituvaid kalu ja rööveluviisiga putukaid, nagu kiilivastseid ja ujureid. Riietada tasub ennast heledasse, sest heledad rõivad kiirgavad tumedatest vähem soojust ja segavad sellega sääskede orienteerumist.