Marko Pomerants: Tuleohutusnõuded pole nöökimiseks, vaid kodude kaitseks

Siseminister Marko Pomerants. Foto: Peeter Langovits

Mai alguses võttis riigikogu vastu siseministeeriumi algatatud päästeseaduse. Kas meil siis enne päästeseadust ei olnud? Kehtivat päästeseadust on muudetud 15 aasta jooksul 17 korral, mille tulemusel on seadus muutunud raskesti loetavaks.

Päästeseadus on päästevaldkonnas põhjapanev seadus, mis on aluseks kogu riikliku päästeorganisatsiooni tegevusele.

Vabatahtlikud päästjad

Vastuvõetud päästeseaduse olulisim muudatus puudutab vabatahtlike kaasamist päästetöödesse. Uue päästeseaduse järgi võivad seni vaid koos päästeametnikega õnnetusi likvideerinud vabatahtlikud iseseisvalt päästetöödes osaleda. Vabatahtlike tegevus on vajalik eelkõige nendes Eesti paikades, kuhu riiklik päästekomando jõuab kohale teatud viivitusega, kuid kohapeal elavad tublid hakkajad oma kodukandist hoolivad inimesed, kes saavad kiiresti reageerida ja aidata näiteks tulekahju kustutada.

Praegu on Eestis vabatahtlike päästekomandosid 75. Neid on tarvis selleks, et päästeteenusega oleks ühtlaselt kaetud kogu riik. Mul on hea meel tõdeda, et vabatahtlike päästjate arv kasvab iga aastaga. Kui 2008. aastal oli neid abivalmis inimesi 403, siis praeguseks on vabatahtlikku päästetegevusse panustajaid koguni 560. Peale selle tegutseb üle 150-liikmeline Eesti reservpääste rühm.

Koondamaks kogu riigi vabatahtlikud päästjad ühtse esindusorganisatsiooni alla, loodi selle aasta veebruaris Eesti priitahtlik päästeliit. Sellist ühendust on vaja selleks, et päästeseltse puudutava info kogumine ja selle analüüsimine toimuks süsteemselt otse asjaga tegelevas liidus. Nii oleks uutel seltsidel tugi ja võimalus nõu küsida ning riigil kindel partner oma liikmete huvide eest seismas ja igapäevast koostööd tegemas.

Vabatahtlikud päästjad võivad olla abiks suurematel põlengutel ja õlireostustel, kuid näiteks demineerimistöödele, kiirguse- ja keemiaohu likvideerimisele neid veel ei lubata. Pärnumaal on päästeameti partnerid Sauga ja Tali abikomando.

Kui algul kasutas päästeseaduse eelnõu mõistet “abipäästja“, siis riigikogu menetluse käigus sellest terminist loobuti ja kasutatakse mõistet “vabatahtlik päästja”. Igatahes meeldis see vabatahtlikele palju rohkem.

Kriteeriumid ja nõuded

Vastuvõetud seaduse kohaselt loetakse vabatahtliku päästja tervisenõuded täidetuks, kui isik on viimase viie aasta jooksul saanud mootorsõidukijuhi (autojuhiloa) tervisetõendi. Kui mootorsõidukijuhi tervisetõendit ei ole, tuleb esitada perearstilt saadud tervisetõend. Füüsilise ettevalmistuse nõuete läbimise eesmärk on näidata, et inimene on võimeline päästetööd tegema. Tegemist ongi ju füüsilise tööga.

Uue päästeseaduse järgi korraldavad vabatahtlike väljaõpet riiklikud päästekeskused ja see toimub kahes astmes.

Esimese astme õpe annab algteadmised ja see kestab vähemalt 16 tundi. Õppe läbinud vabatahtlik võib teha ennetustööd ja osaleda päästetööl ainult koos päästeametnikuga.

Teise astme õpe annab oskused iseseisvaks tegutsemiseks ja kestab vähemalt 36 tundi. Õppe läbinu tohib teha ennetustööd ja päästeametniku korraldusel iseseisvalt päästetöid. See tähendab, et päästetööde ajal ei pea päästeametnik vabatahtlikega koos olema, kuid vabatahtlikel peab olema ühendus (raadio-, mobiilside) päästeametnikuga, kes annab neile korraldusi.

Teise astme läbinud vabatahtlikel on ühtlasi valdusesse sisenemise õigus: päästeametniku korraldusel võib valdaja teadmiseta siseneda päästetööks eluruumi (sealhulgas ukse mahalõhkumise ja vahetu sunni õigus). Päästeametniku korraldusel tohib isiku suhtes kasutada füüsilist jõudu, näiteks kui ohustatu keeldub põlevast hoonest lahkumast. Vahel tuleb elus ette selliseidki hetki.

Enne teise astme õppe läbimist peab inimesel olema aastane vabatahtlikuna tegutsemise kogemus. Need, kes varem on töötanud kutselise päästjana, saavad vabatahtlikuks päästjaks lihtsustatud korras, nad ei pea väljaõpet läbima täies mahus, vaid ainult kuus tundi.

Kuidas hüvitatakse?

Tavapärased kulud hüvitatakse päästekeskusega sõlmitavate lepingute alusel. 2010. aastast on MTÜdega sõlmitavates lepingutes rakendatud ühtseid rahastamise põhimõtteid, mida jätkatakse uue päästeseaduse jõustumisel.

Ulatuslike või pikaajaliste päästetööde korral hüvitatakse vabatahtlikele päästetöödel osalemisega tekkinud kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu. Samal ajal näeb seadus ette võimaluse maksta ulatuslike või pikaajaliste päästetööde puhul vabatahtlikele päästjatele valitsuse reservist osalemistasu. Tasu suurus on kõigile võrdne, selle täpne ulatus selgub valitsuse määrusega, aga eeldatavasti on see plaanis siduda töötasu tunni alammääraga.

2010. aastal on päästeameti eelarves vabatahtlikest koosnevate abikomandode rahastamiseks 5,03 miljonit krooni.

Rahastamine toimub mittetulundusühingu ja päästeameti sõlmitava lepingu alusel. Rahastamise põhimõtetes on püsikulud (toetatakse komandohoone ülalpidamist, päästeautode korrashoidu, makstakse püsitasu vastavalt abikomando liikmete arvule) ja väljasõiduga kaasnevad kulud (makstakse kinni auto töötunnid ja tasu iga päästetööl osalenud abikomando liikme eest).

Kohustused koduomanikele

Tuleohutuse seadus sätestab inimeste kohustused tuleohutuse tagamisel. Selle seadusega määratletakse senisest täpsemalt isiku vastutus ja riikliku järelevalve õigused-kohustused.

Olulise uue regulatsioonina kehtestab eelnõu tuleohutusalase enesekontrolli korralduse. Kehtiva õiguse järgi on tuleohutuse tagamine ehitise omaniku või valdaja ülesanne, kuid täpsustamata on tuleohutuse tagamise korraldus.

Tuleohutuse seaduse eelnõu toob eelkõige välja üldised ja korralduslikud nõuded: ehitise ja selle osa, küttesüsteemi, küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise, metsa ja muu taimestikuga kaetud ala, põlevmaterjali ladustamise, avaliku ürituse ning tuletõrje veevarustuse tuleohutusnõuded. Seaduse kohaselt on peale laulus olevate eeltingimuste („Et hakata korstnapühkijaks, peab olema korsten ja luud“) nõutav kutsetunnistus. Sellest Ivo Linna oma laulus ei laula.

Kui president päästeseaduse ja tuleohutuse seaduse välja kuulutab, jõustuvad muudatused tänavu 1. septembrist.