Saada vihje

Lugeja kiri: Varjatud diktatuur

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Võimule pääsemiseks kasutatakse Eestis ebaausaid võtteid, nagu vassimine, katteta lubaduste andmine, rahvaga manipuleerimine. Taasiseseisvunud Eestis korraldati põhiseaduse referendum. Rahvaga ei toimunud põhiseaduse koostamisel ühtki põhjalikku arutelu.

Eesti Euroopa Liitu astumisele eelnes referendum. Kahjuks võttis meie valitsus õiguse astuda ELi kolmandiku rahva toetusega, kolmandik ütles kindla ei ja kolmandik kodanikest ei võtnud valimistest osa (siin kirjutaja eksib, rahvahääletus ELi astumise üle toimus 14. septembril 2003. Osavõtuprotsent oli 64,06, “jah” – 66,83 protsenti, “ei” - 33,17 protsenti, toim). Demokraatlikus riigis oleksid sellised valimised läbi kukkunud, kui valimas käib alla poole rahvast.

Poliitikud poevad või nahast välja, et 2011. aastal tuleks käibele euro. Targad majanduse asjatundjad Hardo Aasmäe ja Ivar Raig hoiatasid poliitikuid, et euro tulek kasvatab meil inflatsiooni seitsme-kaheksa protsendini. Usun, et see kasv saab olema palju suurem.

ETV “Foorumi” saates küsiti rahvalt, kas nad soovivad presidendi otsevalimisi parteide kokkuklopsitud valijameesteta. 85 protsenti küsitletutest tahtis valida presidenti otse. Demokraatlikus riigis peaksid nii kohalike omavalitsuste, riigikogu kui presidendi valimised toimuma avatud nimekirjadega. Praegu kasutusel valimismudel lubab saada kaua privileege ja suurt tulu ühtedel ja samadel tegelastel.

Paneb ju erakond paika nimekirja kümme esimest ustavat liiget, kelle võimulepääs on tagatud, kui erakond ületab valimiskünnise. Esikümne “broilerid” viib võimule kas või 100 häälega. Kui rahval pole võimalik sellist olukorda muuta, ongi ju tegemist diktatuuriga.

Märksõnad

Tagasi üles