Murutrimmereid leiab nii paarisaja kui mitme tuhande krooni eest, nii elektrilisi kui bensiinimootoriga, mõnega töötab nainegi mängeldes, teise taltsutamine nõuab meherammu.
Kus muruniiduk jõuetu, tuleb appi trimmer
Missugune abimees koju tuua? Pärnu Forali kaupluse juhataja Andres Karu soovitas valiku tegemise eel läbi mõelda, milliseid töid ja kui palju trimmeriga teha vaja.
Nimelt on levinuim trimmerdamisel hättajäämise põhjus ülekoormus, mis on kiire tekkima, kui niidetav taimestik trimmerile liialt kõva või tööaeg pikk.
Trimmeri tugevust näitavad selle kilovatid või hobujõud: mida suurem number, seda tugevama heina või koguni võsa kallale tohib minna.
Mõnesaja krooniga või veel soodsamalt saab paarisajakilovatise võimsusega trimmeri. Säärased sobivad, kui pärast muruniidukiga ülekäimist oleks vaja mõne peenra äärest püstijäänud rohulibled maha võtta. Väikses linnaaias võib sellest piisata.
Küll peab arvestama, et mida vähem hobujõude, seda kauem aega tööks kulub. “Võimsa masinaga saab naksti tehtud ala, millest nõrgemaga peab mitu korda üle käima,” rääkis Karu. “Nõrgemad trimmerid töötavad ühe, kangemad kahe jõhviga.”
Seega: mida võimsam masin, seda tugevamat taimestikku võib niita ja kauem tööd teha.
Puualused ja kivid
Paljud maaomanikud vajavad trimmerit appi, kuna puude all ei pääse muruniidukiga manööverdama. Samal ajal varitseb oht vigastada puukoort trimmeri jõhviga. “Õunapuude all tuleb trimmeriga väga ettevaatlikult toimetada,” hoiatas Karu.
Puudealuse ja peenraääredki saab turvaliselt puhtaks akuga murukääridega, millele töö hõlbustamiseks annab külge panna varre.
Teine koht koduaias, kus trimmer asendamatu abimees, on kõrged peenraääred, eriti ebakorrapärastest munakividest laotud. Vastu kive ja poste võib töötava jõhvi rahulikult lasta, seda üksnes kulub rohkem. Ettevaatlik tuleb olla majaseina ääres, sest krohvi kahjustab täiel hool tiirlev jõhv küll.
Kui aga tarvis puhastada kohti, kus vohama kipuvad vaarikad või pajuvõsa, oleks arukas soetada trimmer, millele vajadusel saab külge panna metallist lõikeketta. “Sellega saab lõigata kuni näpujämedust võsa,” sõnas Karu. “Tegelikult saaks jõhviga vaarikavartestki jagu, aga siis kulub jõhvi palju ja see koormab masinat.”
Võimsamatele trimmeritele annab külge panna saeketta, mis niidab maha isegi käsivarrejämeduse võsa.
Kui trimmerdamist ootab ohakane, võsastunud või kivine ala, võib sirge varrega trimmerile osta spetsiaalse sakilise jõhviga trimmipea. “Seda on hea kasutada, kui maa täiesti tundmatu: äkki tuleb kõrge heina seest üllatusena välja vana traktoriraam,” selgitas Karu.
Kui muruniidukile võib saatuslikuks osutuda teele jääv kivi, siis trimmeri jõhv lennutab väiksemad kivid minema. Nii ongi mõnes suvilas, eriti mereäärsetes, ainus võimalus niita trimmeriga. Suure kivise platsi niitmiseks saab osta ratastel trimmerniiduki, mis esmapilgul meenutab muruniidukit, kuid lõikab heina jõhvidega.
“Trimmerniiduk on hea seepärast, et kätel pole koormust,” selgitas Karu. “See sobib hästi kohta, kus esmatähtis ei ole muru kvaliteet, vaid see, et oleks niidetud. Näiteks suvilaakna ja mere vahel.”
Elekter või bensiin?
Osa trimmereid töötab elektriga, osa bensiinimootoriga. Enamasti on elektrilised väiksema võimsusega ja ega pikendusjuhet igale poole kaasa vedada mugav ole. Lihtsam on kasutada elektrivõrgus laetava akuga trimmerit, see aga on niisama võimsa mootoriga juhtmega masinast märgatavalt kallim.
Akuga trimmerit ostes peab uurima, kui mitu tundi aku laeb ja kui kaua sellega siis järjest tööd teha saab.
Bensiinimootoriga trimmerid on elektrilistest võimsamad ja nendega annab jõhviga lõigata pikka ja tihedat rohtu või ketast kasutades võsa.
Elektrilise masina eeliseks bensiinimootoriga lõikaja ees võib lugeda selle kergemat kaalu. Samal ajal on bensiinimootoriga trimmeritel kaasas rakmed või saab need lisavarustusena osta.
Trimmeriga töötades tuleb vigastuste vältimiseks kanda kinnisi jalanõusid ja kaitseprille, head on pikkade varrukate ja säärtega rõivad ning kaitsemask.