Elektri varustuskindluse tagamiseks tuleb elektrivõrke hooldada ja arendada. Meie tänavune elektritarbimine kerkis jaanuari lõpus talvise lume ja pikaajalise külma ilma mõjul rekordilise 1587 megavatini. Kõige tagasihoidlikuma prognoosi kohaselt on 2020. aasta sisemaise elektritarbimise tippkoormus üle 1700 megavati. Kui majandus kosub ja tarbimine kasvab, on prognoos ligi 2000 megavatti.
Seega, et elekter tootjalt võrkude kaudu tarbija lambipirni või pesumasinasse jõuaks, tuleb elektrivõrku ja -süsteemi arendada.
Nendel Eleringi ülesannetel on vundament, mille riigikogu on oma arutelude ja otsusega ladunud elektrimajanduse arengukavas. Selle põhieesmärk on tagada Eesti elanikele pidev, säästlik ja taskukohase hinnaga elektrivarustus.
Elering peab elektrivarustuse tagamiseks investeerima ligikaudu seitse miljardit krooni.
Kõige olulisemad investeeringud on Eesti ja Soome vahelise teise merekaabli Estlink 2 rajamine, Estlink 1 kaabli väljaostmine ning elektrisüsteemi avariireservi hoidmiseks vajalikud investeeringud avariielektrijaamasse. Samal ajal on vaja jätkata olemasoleva elektrivõrgu vananemise vältimiseks ja elektrivõrgu sisemaise läbilaskevõime tagamiseks tehtavaid investeeringuid.
Praegu võrgutasust saadav tulu ei kata jooksvaid arendusi ega arengukavast tulenevaid investeeringuid.
Elektrienergia aastased ülekandemahud on vähenenud 20,8 protsenti, võrreldes konkurentsiameti varasema prognoosiga, samal ajal kui tiputarbimise võimsus on suurenenud.
Suurima võimaliku tarbimise järgi ehitatud elektrivõrgu hooldamist ei saa oluliselt vähendada, kui võrku läbiv keskmine aastane energia väheneb, sest elektrivõrgu seadmete vananemise ja liinide võsastumise tempo kahjuks ei lange.
Sellest hoolimata on Elering oma tegevuskulusid kokku hoidnud: ettevõtte kulud kahanevad 2010. aastal 72 miljoni krooni võrra.
Seega, Eesti majanduse ja inimestele elamisväärse elukeskkonna säilitamise seisukohalt on vältimatu tagada elektrisüsteemi toimimine ja julgeolek. See nõuab pidevaid plaanilisi investeeringuid.