Täpsemalt öeldes teadis küsitletuist vaid kohaliku muuseumi direktor, et tema asutuse hoolekogusse kuulub sellenimeline mees, ja kui edasi pinnisin, siis tuli meelde, et töötab ÜROs. See tädi oli varmas kiirelt selgitama, et saarel tuntakse vähe neid, kes sealt ammu lahkunud ja kodusaarele harva nina pistavad, ning Ashe olla üks neist. On, kuidas on, ent minu ettekujutus, et üks väike saareriik võib üliuhke olla selle üle, et seal sündinud ja kasvanud mees on üle ilma tuntud, sai kõva tagasilöögi. See selleks.
Kuna minu eelmise, Putini tere-tere-kommentaari alla oli märgitud, et läkitasin selle päev enne ametlikku teadet välisminister Urmas Paeti visiidist Moskvasse 18. veebruaril, et alla kirjutada (muudetud tekstiga) piirilepingud, olen jätkuvalt hämmingus selle üle, et Sotšit kritiseeriv tendents jätkus pärast kõnealust teadet 24. jaanuaril. Pealegi läks seejärel asi eriti konkreetseks: üks ja teine nõudis peaminister Andrus Ansipilt sõidu ärajätmist, mis oli selge ülepingutus suure poliitika kontekstis. Olen juba korduvalt kirjutanud, et oli raske mõista piirilepingute uue tegemise algatamist riigikogu liikmete poolt, mis ju tähendas ette valmisolekut järeleandmisteks. Ning nüüd on seis säärane, et asjatult kudrutatud jutu – Sergei Lavrov tuleb uut lepingut allkirjastama Eestisse (vaid Vene-Hiina ja Vene-Aserbaidžaani piirilepingud said allkirja partneri pinnal!) – asemel saab Kreml endale suurepärase võimaluse propagandat teha.
/nginx/o/2013/06/04/1806814t1hafcf.jpg)
