/nginx/o/2016/11/11/6066241t1hc0c1.jpg)
/nginx/o/2014/02/11/2814432t1hf8c9.jpg)
Riiklik haiglavõrgu arengukava, mis paneb haigekassale kohustuse tellida raviteenuseid eelkõige suurhaiglatelt, on vaiba alt tõmmanud paljudel erakliinikutel, kes pirukast üha kaugemale tõrjutakse.
Tellijale
Meditsiinimaastikul käärib: madin miljonite pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja pirukas on rasvane. Jutt käib 523 miljonist eurost: just nii suur on Eesti haigekassa rahastatava eriarstiabi maht 2014. aastal. Varem jätkus haigekassa kui Eesti suurima eriarstiteenuste tellija rahast rammusaid suutäisi erategijatelegi. Ent aasta-aastalt on tasakaal nihkunud suuresti haiglavõrgu arengukavasse kuuluva 19 haigla kasuks, millega haigekassal on tulenevalt valitsuse määrusest kohustus esmajärjekorras raviteenuste leping sõlmida.