Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/28/5895211t1h81db.jpg)
/nginx/o/2014/02/12/2816614t1h89d4.jpg)
Kui Põhja-Euroopa heaoluriikide kõrval paistab Eesti mitmes mõttes mahajäänuna, siis tegelikult oleme maailma mõistes rikas riik. Kogu selle edu ja jõukuse taustal on aga arusaamatu ja täiesti andestamatu, et kümned tuhanded Eesti lapsed kasvavad jätkuvalt vaesuses. Statistikaameti hiljuti avaldatud kogumiku andmeil elas 2011. aastal absoluutses vaesuses 23 000 last ehk peaaegu kümme protsenti kõigist alla 18aastasest. Teismelistest, 11–17 aasta vanustest lastest, elas absoluutses vaesuses aga koguni 12 protsenti.
Need lapsed on kõige haavatavamad, ise nad ju end aidata ei saa. Neil tuleb vaid loobuda: loobuda lauluringist, trennist, klassiekskursioonist, kinoskäigust ja pahatihti sõpradestki. Murettekitav on, et kümne aasta jooksul ei ole vaesuses kasvavate laste arv märkimisväärselt langenud.